Monday Night Fever: veebruar 2011

esmaspäev, veebruar 21

Esineminen kaugel lõunas Ruusal (ilma järgi tundus nagu kaugpõhjas).

Krdi Guits - helistades talle, nigu tavaliselt, ja kysides mitu kilo ta juba kaotand on vastas ta igavalt ja tagurlikult NULL. A meil poogen. Sellex ajax olime me juba saja kilomeetri kaugusel Päälinnast.

Algus me järjekordsele võstupleeniele oli tavapäraselt TAK parklas. L. pakkus meile kõigile oma kuube, a mix, me keegi ei taibanud. Talle ju sobib see sama hästi kui igale mulgile läbi aegade. Astusime-istusime õudselt kylma bussi ja seekord polnud see Äriliini buss. Ju me siis polnud seda ära teeninud. Sossist pidid peale tulema Voldid, a vahi kuradeid nende pärast pidi me sõit kulgema absoluutselt pingevabalt.

Yx me kallis ja kaunikesti blond(rohesilmne) kaastantsuhuviline pidi meiega liituma mõned kiltsid väljaspool Päälinna . Jh, seda ta kyll tegi , jh , loomulikult armsa naiseliku hilinemisega.

Sõit nagu sõit ikka. Kui sooviti nn “pissikat” võeti hoog maha Jäätmejaama juures . Sohver = naljavend.Kaido rääkis vahepeal huvitava loo oma kujuteldavast sõbrast, kellele anestesioloog oli teinud igavese valu kuhugi otsa . Saime oma soovitud peatuse kaunis okaspuumetsas. Naised kannatasid , mehed käisid k..sel.Jõudisime kohale. Hea , et me kiirustasime. Muidu polex me ju liiga vara kohale jõudnud. Kerge paanika hakkas hinge pugema, ootasime ja ootasime a külas ei mingit liikumist. Õnnex saime juurdepääsu netile. Vaatasime järgi kohalikud kuulsused ja rahvatantsurühmad. OK. Tase.





Kultuurimaja-kool olid päris kenad. Vahepeal läks olukord olulisemalt pingelisemaks. Meiega liitusid Voldid. Bussis saime me teada ka seda kes meist tegelikult kapis on. Üllatus-üllatus Maisa, Jüri. Ega–s midagi. Saime majja sisse, rõivastusime, mängisime palli, tegime lavaproovi ja asusimegi esinema.

Kuna esineminen oli kaugel sisemaal ei saanud me kuulus kalaparv kaasa tulla. Olime kohustatud tantsima ilma nendeta. Lavaline tegvus läks ästi. Isegi liiga. Tütar, me tavapärane libastumine, tuli vist esmakordselt , puhtalt. Kuid siiski, L ja uus poiss Urmas tegid tütart edasi oopis tuljaku ajal ja nn “kogu kolhoosile” st lava ees. Õnneks pealtvaatajaid polnud , kuna kõik tantsisid.Kui naine Minno pahandab, tegi pesureklaami seekord Marju ja seda kogu raha eest teised olid temaga võrreldes väga tagasihoidlikud.


Lisaks meile esines ka kohalik rahvatantsurühm meeldiva läbilõikega oma repertuaarist. Au ja kiitus neile. Tublid. Meie esinemine ei piirdunud ainult kiire ristlõikega. Lavalise tegevuse esialgseks ajaks oli planeeritud u. 3(loe kolm) tundi. Meiesugustele proffidele see loomulikult raskusi ei valmistanud. Mõni hakkas lishtsalt natuke higistama. Ära ei väsinud keegi.

Muret polnud ka sellega , et publik saali ära ei mahuks.

Esinesid ka moosekandid lõõtspillidel.

Lõpetuseks saun. Kena armas külasaunake. Avalöögi tegind naised, mehed käisid saunasoojas.Kaks naist ei käinud saunas, nad pidid end lihtsalt kratsima puhtaks.Miskipärast tagus Imps Marjut kulbiga. Saunas jooksis keegi pudikeelne pidevalt sisse-välja öeldes järjekindlalt davai-davai. Tagasiteel oli bussi tagaosa suht jahe ja üks meie heledapäine ja vallatu ning mitte kunagi kurb kabujalg muutus Mäekülas Lumekuningannaks. Võimalik et selleks ajaks oldi ka vägijooke natuke tarvitatud. Tema juurest läks isegi aken jäässe. Seestpoolt. Bussijuht suutis saavutada igati tubli keskmise kiiruse. 100 km tunnis libeda tee ja pidevate pissipeatuste kiuste.

Täname ilusate piltide eest I. Volti ja gaas põhja talle tänasel 5913 osalejaga Tartu maratoni pikal distantsil(63km).
Muideks õige eesti mees pidi olema see kes on käinud Estonias Savoy balli vaatamas, kellel on nahk pintsak ja kes on sõitnud Tartu maratoni- Lembitu Kuuse teadis nii rääkida.

laupäev, veebruar 19

Niisiis, kallid sõbrad, tantsuhuvilised. Võtke kaasa tantsimiseks vajalik inventar ja palju head jooki. "Termosega kuuma teed" näiteks. Ikka selleks, et soe oleks. Õues ju paugub pakane. Iga päev purustatakse külmarekordeid. Ja otse loomulikult väga-väga hea tuju. Hakkame siis sõitma Ruusale. Ikka sinna kus veel külmem on.
Hetkel ootan vendi Veskeid, kes juba hakkasid minu eest autot peitma. Kokkulepitud kellaajal polnud maja ees isegi autot mitte. Traditsiooni ei tohi ju rikkuda. Aga küll ma nad üles leian ja siis võib sõit tõesti alata.

esmaspäev, veebruar 14