Kuna rahvariide teema on aktuaalne siis alustuseks soovitan teha endale vest, siin hea õppevideo:
Head õmblemist!
teisipäev, mai 24
kolmapäev, mai 18
teisipäev, mai 17
Seekord siis jackpot!
Palju õnne Katrinile tänahommikuse Star FM sünnipäevamängu võidu puhul!
Ikkagi esimene väljaläinud auhind sel hooajal ja otse meie sekka - pole paha, või mis?
Over the Hills and far away ! vol. 2
Seilasime. Teame. Lihtsalt üks näide aegadetagusest karnevalijooksust.
Tiimi nimeks oli vist Aru & Lagedad.
pühapäev, mai 15
Ellujäämis kursus minu moodi
Tuli siis tore möte , et minna Roheliste rattaretkele . Sel aastal Saaremaa pisut ju südamelähedane ja teada et väga mägine see ala pole , lootes eelnenud kaunile ilmale regasime ühe vahva seltskonna .
Reede hommikul startides oli ilm kaunis ja üks meist oli veel pikki pükse kotist väljaloopinud , et asju liigapalju poleks. Laevale jõudsime kenasti , sadamasse ja kohe praamile algus oli super . Kuna olime jõudnud ilmselgelt varakult Kuressaarde otsustasime veel sööma minna enne pikka matka . Istusime Willemis kui avastasime , et keegi on päikse pihta pannud ja siis see algas ... vihmasadu loomulikult .
Me ei lasknud ennast siiski heidutada viisime auto ära panime oma rohelised käepaelad peale ja istusime rattaselga . Lossihoovis oli avamine ja Tehumardi poole teele lootes , et vihm lakkab . Kuulasime Lindpriisid ja sõtkusime edasi . Salmel tuli siiski loobuda asfaldist ja siis see algas jäle pori kauni merevaatega . Lõunapaus tuules ja tormis ja siis jälle pisut asfalti kaunid kiviaiad , Viidumägi , Saaremaa ainus langus 14% hea et rada teistpidi ei kulgenud , Ja juba olimegi Loona mõisas. 58 km selja taga läbinisti märg ja vihma sadu ei lakanud .
Saime kätte oma telgid , enamus otsustas kasutada kotis olevaid kuivi riideid kellel oli ka jalanõusid . Sööma ja siis lasti meid mõisa sisse tunnikeseks kuulama tuulegeneraatorite teemalist vaidlust . Hilem toimus veel õues kontsert Kihnupoistega , kuid meie valisime telgi ja Jäägri .
Vihma ikka veel sadas ja sadas hommikul viieni . Hommikul tervitas meid meeletu tuul ja siis uurides oma varustust arvasime , et meile aitab enamusel polnud kuivi jalanõusidki ja kilekotid olid kaa otsas mida kasutasime sokikaitsetena niiskuse eest . Nüüd mõistan selgelt neid kodutuid kes käivad kilekotid jalaümber . Korra küll kaalusime et ehk kuivavad sõiduajal riided ja jalanõud , kuna tuul on kenasti öeldud see meenutas suisa tormi . Siiski ei hakanud me seda proovima .
Õnneks oli meil seekord oma turvabuss kaasas , kuna sinna kõik ei mahtunud läksin siis hommikul pool 9 saaremaa onupega üles ajama , et auto kätte saada Kuressaarest . Teel tagasi väljakule nägin juba mitmeid rattureid kes olid võtnud vale suuna st Kuressaarde ilmselt auto järgi , nii ka meie asjad kokku ja Kuressaarde shoppama . Kes sai jalanõud kes pusa kes dressid . Juba eelmisel päeval oli müüa sõnul pood tühjaks ostetud kummikinnastest kalossidest ja kummaritest .
Kuna mehed otsustasid osalt nässu läinud plaanide asemel tööga tegeleda tuli meil oodata .
Istusime jälle Willemis kus oli üsna palju roheliste käepaeltega rahvast tõenäoliselt ka siiski loobujad.
Kuna nädalavahetus oli planeeritud saares olemiseks otsustasime oma ringi sõita autoga vastas suunas . Kaalil käisime Ivo Linna muidugi ei teadnud , et me tervepäeva varem tuleme ja polnud kohale jõudnud , sealt edasi Angla tuulikute juurde , kus tädi algul rahatahtis , kuid tänu meie vestlusoskusele ja rohelistele käepaeltele saime siiski sisse jagasime tädile väärtusliku infot matkaliste kohta ja jätkasime söitu . Veel käisime orissaare Maalinnuses , Jaanalinde vaatamas kus polnud veel hooaeg alanud ja me nägime jänkupoegi keda tavaliselt ei eksponeerita veel kuidas faasan oma poega lendama õpetas . Mõni sai känguru süleshoida või niisama pai teha . Edasi Koguva külla kus avastasime et kohe algab muuseumi öö ja tuleb etteasteid , kuna meil veel aega oli jalutasime külavahel käisime mereääres vaatamas kuidas vihmapilv läheneb . Vaatasime üle Smuuli enda koos varesega ja tegime pikniku . Vihmapilv otsustas meid siiski säästa ja kuna nägin rahvariideis rahvast lootsin , et ehk teevad ka mõne tantsu . Seda nad tegid , tegemist oli Orissaare rühmaga Viirelind . Välja olid nad tulnud kahe rühmaga ühed ilmselt lapsed ja teised noored . Tublid olid lapsed tegid rohkem küll mis kästud noored tundsid juba asjast mõnu , mis sest kui jalg murul libises või lähedal asuvast merest kalaparv kohale saabus. Vahepeal palusid meieseltskonna mehed kes ei tea tantsust midagi , et seletaksin mis toimub . Nagu tavaliselt jutustas enamus lugusid küavahel kekslevatest neidudest ja neid jahtivatest poistest , hiljem said nad kokkuleppele ja keerutasid koos .
Lõpuks hakkas meil siiski lõplikult külm , kuna meid tantsima ei lastud otsustasime ära tulla . Selgus et too vihmapilv oli täpselt napilt küla kõrvalt möödunud . Sadamasse ja jälle meil vedas 10 min ootamist ja laevale . sadamas nägime mitmeid kaaskannatajaid rattad katusel või kokkupakitud autos .
Kusagil Turba kandis nägime veel üht tuttavat ratast , jäi arusaamatuks kas ta tõesti terve tee väntas .
Napilt peale Eurovisiooni algust olimegi kodus .
Pühapäeval siis arutame oma üli jubedaid asju lahti ja arvame , et täiemõistuse juures me polnud kui reedel sõitu alustasime. Mõistan , et pole halba ilma on valed riided , aga see oli ka paremini varustatud inimestele suur katsumus . Nii roheline ma veel pole , et oleks kõigest hoolimata laupäeval sõitu jätkanud .
Reede hommikul startides oli ilm kaunis ja üks meist oli veel pikki pükse kotist väljaloopinud , et asju liigapalju poleks. Laevale jõudsime kenasti , sadamasse ja kohe praamile algus oli super . Kuna olime jõudnud ilmselgelt varakult Kuressaarde otsustasime veel sööma minna enne pikka matka . Istusime Willemis kui avastasime , et keegi on päikse pihta pannud ja siis see algas ... vihmasadu loomulikult .
Me ei lasknud ennast siiski heidutada viisime auto ära panime oma rohelised käepaelad peale ja istusime rattaselga . Lossihoovis oli avamine ja Tehumardi poole teele lootes , et vihm lakkab . Kuulasime Lindpriisid ja sõtkusime edasi . Salmel tuli siiski loobuda asfaldist ja siis see algas jäle pori kauni merevaatega . Lõunapaus tuules ja tormis ja siis jälle pisut asfalti kaunid kiviaiad , Viidumägi , Saaremaa ainus langus 14% hea et rada teistpidi ei kulgenud , Ja juba olimegi Loona mõisas. 58 km selja taga läbinisti märg ja vihma sadu ei lakanud .
Saime kätte oma telgid , enamus otsustas kasutada kotis olevaid kuivi riideid kellel oli ka jalanõusid . Sööma ja siis lasti meid mõisa sisse tunnikeseks kuulama tuulegeneraatorite teemalist vaidlust . Hilem toimus veel õues kontsert Kihnupoistega , kuid meie valisime telgi ja Jäägri .
Vihma ikka veel sadas ja sadas hommikul viieni . Hommikul tervitas meid meeletu tuul ja siis uurides oma varustust arvasime , et meile aitab enamusel polnud kuivi jalanõusidki ja kilekotid olid kaa otsas mida kasutasime sokikaitsetena niiskuse eest . Nüüd mõistan selgelt neid kodutuid kes käivad kilekotid jalaümber . Korra küll kaalusime et ehk kuivavad sõiduajal riided ja jalanõud , kuna tuul on kenasti öeldud see meenutas suisa tormi . Siiski ei hakanud me seda proovima .
Õnneks oli meil seekord oma turvabuss kaasas , kuna sinna kõik ei mahtunud läksin siis hommikul pool 9 saaremaa onupega üles ajama , et auto kätte saada Kuressaarest . Teel tagasi väljakule nägin juba mitmeid rattureid kes olid võtnud vale suuna st Kuressaarde ilmselt auto järgi , nii ka meie asjad kokku ja Kuressaarde shoppama . Kes sai jalanõud kes pusa kes dressid . Juba eelmisel päeval oli müüa sõnul pood tühjaks ostetud kummikinnastest kalossidest ja kummaritest .
Kuna mehed otsustasid osalt nässu läinud plaanide asemel tööga tegeleda tuli meil oodata .
Istusime jälle Willemis kus oli üsna palju roheliste käepaeltega rahvast tõenäoliselt ka siiski loobujad.
Kuna nädalavahetus oli planeeritud saares olemiseks otsustasime oma ringi sõita autoga vastas suunas . Kaalil käisime Ivo Linna muidugi ei teadnud , et me tervepäeva varem tuleme ja polnud kohale jõudnud , sealt edasi Angla tuulikute juurde , kus tädi algul rahatahtis , kuid tänu meie vestlusoskusele ja rohelistele käepaeltele saime siiski sisse jagasime tädile väärtusliku infot matkaliste kohta ja jätkasime söitu . Veel käisime orissaare Maalinnuses , Jaanalinde vaatamas kus polnud veel hooaeg alanud ja me nägime jänkupoegi keda tavaliselt ei eksponeerita veel kuidas faasan oma poega lendama õpetas . Mõni sai känguru süleshoida või niisama pai teha . Edasi Koguva külla kus avastasime et kohe algab muuseumi öö ja tuleb etteasteid , kuna meil veel aega oli jalutasime külavahel käisime mereääres vaatamas kuidas vihmapilv läheneb . Vaatasime üle Smuuli enda koos varesega ja tegime pikniku . Vihmapilv otsustas meid siiski säästa ja kuna nägin rahvariideis rahvast lootsin , et ehk teevad ka mõne tantsu . Seda nad tegid , tegemist oli Orissaare rühmaga Viirelind . Välja olid nad tulnud kahe rühmaga ühed ilmselt lapsed ja teised noored . Tublid olid lapsed tegid rohkem küll mis kästud noored tundsid juba asjast mõnu , mis sest kui jalg murul libises või lähedal asuvast merest kalaparv kohale saabus. Vahepeal palusid meieseltskonna mehed kes ei tea tantsust midagi , et seletaksin mis toimub . Nagu tavaliselt jutustas enamus lugusid küavahel kekslevatest neidudest ja neid jahtivatest poistest , hiljem said nad kokkuleppele ja keerutasid koos .
Lõpuks hakkas meil siiski lõplikult külm , kuna meid tantsima ei lastud otsustasime ära tulla . Selgus et too vihmapilv oli täpselt napilt küla kõrvalt möödunud . Sadamasse ja jälle meil vedas 10 min ootamist ja laevale . sadamas nägime mitmeid kaaskannatajaid rattad katusel või kokkupakitud autos .
Kusagil Turba kandis nägime veel üht tuttavat ratast , jäi arusaamatuks kas ta tõesti terve tee väntas .
Napilt peale Eurovisiooni algust olimegi kodus .
Pühapäeval siis arutame oma üli jubedaid asju lahti ja arvame , et täiemõistuse juures me polnud kui reedel sõitu alustasime. Mõistan , et pole halba ilma on valed riided , aga see oli ka paremini varustatud inimestele suur katsumus . Nii roheline ma veel pole , et oleks kõigest hoolimata laupäeval sõitu jätkanud .
reede, mai 13
Over the Hills and far away !
Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida siis peab alustama algusest, nagu Agu Sihvka tavatses alustada.
Kõik algas täiesti ootamatult ühel ilusal tööpäeva hommikul.E-postkasti potsatas suure juhi kiri, et meie sportlik kollektiiv hakkab nüüd iga kolmapäev jooksmisega tegelema ja pange oma nimi tiimi kirja.Mõtlesin,et tark ei torma ja et enamus kolleegid on minust kümme ja rohkem aastat nooremad,et las panevad ennast kirja äkki saab tiim täis.
Viieliikmeline tiim saigi ruttu täis , ma hingasin kergendunult ja suundusid tööpäeva lõppedes sportlikku õhtupoolikut veetma telekast korvpalli finnalmängu jälgides, õhtune trenn oli täiesti jõukohane ,hommikul ei valutanud ükski lihas ja tundsin ennast väga tervelt,kuna minu lemmikmeeskond oli võitnud.
Järgmisel hommikul aga tabas mind üllatus,kuna mind oli lülitatud meie kollektiivi teise tiimi.Nii saigi minust jooksja või vähemalt sõrkija. Pärast esimest etappi kadrioru pargis ma pärast nelja kilomeetri läbimist elustamist ei vajanud, järelikult oli tervislik üritus.
Over the Hills and far away !
Täpselt sellised Gary Moore -i hittloo laulusõnad tulid meelde ,kui sörkisin esimest kilomeetrit Eesti energia teise etapi "tervisejooksu" rajal.Esimesest Glehni lossi juurest minevast tõusust üles saades oli pulss nii punases kui punases - umbes 170. Tundsin kuidas tervis kehasse voolas aga hea meelega oleks istunud maha ja oodanud ,et ta ära voolab ja siis rahulikult koju läinud.Aga kus sa sellega ei saanud ju töökaaslasi alt vedada.
Nii,et läks edasi. õnneks oli rada päris huvitav,viimati sai siin metsade all kelgutatud ,suusatatud lapsepõlves.Jooksjaid olid ka igasuguseid-mõned tormasid mööda nagu kurjast vaevatud,mõned jalutasid rahulikult väikeestes salkades tööasju arutades ja suusakepid kaasa lohisemas, mõned sõrkisid veel aeglasemas tempos kui mina ja nägid välja sellised ,et kohe kukuvad sinna metsa alla surnult maha - ühesõnaga kõigile midagi.Lisaks süstisid rajal positiivseid emotsioone sildid nagu " SINU EESJOOKSJA TAGA JOOKSEB TSEMPION !" Nii,et kui peaaegu viis kilomeetrit oli selja taga oli päris inimlik tunne arvestades seda,et viimane jooksmine jäi umbes kümne aasta taha.
Jooks toimub igal kolmapäeval ja distants on 5 kilomeetri ringis ja jooksud toimuvad erinevates kohtades Tallinnas. Soovitan kõigile !
Kõik algas täiesti ootamatult ühel ilusal tööpäeva hommikul.E-postkasti potsatas suure juhi kiri, et meie sportlik kollektiiv hakkab nüüd iga kolmapäev jooksmisega tegelema ja pange oma nimi tiimi kirja.Mõtlesin,et tark ei torma ja et enamus kolleegid on minust kümme ja rohkem aastat nooremad,et las panevad ennast kirja äkki saab tiim täis.
Viieliikmeline tiim saigi ruttu täis , ma hingasin kergendunult ja suundusid tööpäeva lõppedes sportlikku õhtupoolikut veetma telekast korvpalli finnalmängu jälgides, õhtune trenn oli täiesti jõukohane ,hommikul ei valutanud ükski lihas ja tundsin ennast väga tervelt,kuna minu lemmikmeeskond oli võitnud.
Järgmisel hommikul aga tabas mind üllatus,kuna mind oli lülitatud meie kollektiivi teise tiimi.Nii saigi minust jooksja või vähemalt sõrkija. Pärast esimest etappi kadrioru pargis ma pärast nelja kilomeetri läbimist elustamist ei vajanud, järelikult oli tervislik üritus.
Over the Hills and far away !
Täpselt sellised Gary Moore -i hittloo laulusõnad tulid meelde ,kui sörkisin esimest kilomeetrit Eesti energia teise etapi "tervisejooksu" rajal.Esimesest Glehni lossi juurest minevast tõusust üles saades oli pulss nii punases kui punases - umbes 170. Tundsin kuidas tervis kehasse voolas aga hea meelega oleks istunud maha ja oodanud ,et ta ära voolab ja siis rahulikult koju läinud.Aga kus sa sellega ei saanud ju töökaaslasi alt vedada.
Nii,et läks edasi. õnneks oli rada päris huvitav,viimati sai siin metsade all kelgutatud ,suusatatud lapsepõlves.Jooksjaid olid ka igasuguseid-mõned tormasid mööda nagu kurjast vaevatud,mõned jalutasid rahulikult väikeestes salkades tööasju arutades ja suusakepid kaasa lohisemas, mõned sõrkisid veel aeglasemas tempos kui mina ja nägid välja sellised ,et kohe kukuvad sinna metsa alla surnult maha - ühesõnaga kõigile midagi.Lisaks süstisid rajal positiivseid emotsioone sildid nagu " SINU EESJOOKSJA TAGA JOOKSEB TSEMPION !" Nii,et kui peaaegu viis kilomeetrit oli selja taga oli päris inimlik tunne arvestades seda,et viimane jooksmine jäi umbes kümne aasta taha.
Jooks toimub igal kolmapäeval ja distants on 5 kilomeetri ringis ja jooksud toimuvad erinevates kohtades Tallinnas. Soovitan kõigile !
Tellimine:
Postitused (Atom)