Monday Night Fever: september 2011

laupäev, september 17

Grand finale

Kunagi kirjutatud ja mingil põhjusel avaldamata jäänud suvine Europeade meenutus.

 Ja ongi märkamatult saabunud viimase päeva koidik. Kes alustas oma vahikorda, kes läks magama, kes jauras lõbusate-kenade itaalia poistega.
Kusagil hilistel hommikutundidel saabus bussitäis eestlasi, Tallinnast. Õnneks nad päris lootusetult hiljaks ei jäänud, saabusid siiski viimasel päeval. Nagu juba varem teada, oli koolimajja sissepääs ainult punaste käepaelte ettenäitamisel. Kuna neil seda polnud, tuli neilgi natuke võimelda. Koolimaja siseõues toimus trenni korras väikene kala-kontsert. Aga olgem ausad, see läks asja ette.
Triin, tubli tüdruk orgunnis neile, kes väga näljased olid, väikese hommikusöögi. Söödud, pestud, kammitud, sai ka riideid vahetatud. Kes kellega vahetas, selle jätame siinkohal endateada.

Ja algaski sõit kesklinna, kus võis jälgida erinevate Eesti tantsurühmade eeskavasid. Ka meilt tuli väikene etteaste paari tantsuga. Kuigi enamus olid oma õnged koju jätnud, õnnestus siiski mõningatelt paar kalakest kinni püüda.
Kohe peale kontserti hakkas vihma sadama. Kuna aeg oli juba niikaugel, et koolimajas sai süüa, siis seadis üks kolmik tee MHG-sse. Kuna rahvariided olid natuke märjaks saanud, siis sai tuldud geniaalse leiutise peale - madratsipump on ideaalne rahvariiete kuivataja. 10 mintsi ja riided kuivad.
Õnneks jäi ka sadu järgi ja see kamp sai jälle kesklinna poole teele asuda.

 Sedakorda hakati otsima rongkäigu alguskohta. Eks see alguses natuke segasevõitu oli, kes kus, aga kõik lahenes sõbralikult. Napilt enne teeleminekut tuli meie KJ-l meelde, et tal on vimpel bussis. Aga buss oli kaugel. Välejalgne Juss lippaski kuhugi. Õnneks oleme me rahva seas niigi tuntud. Polnud ühtki tänavanurka, kus meile valjuhäälselt tervitusi poleks hüütud.


See väikene jalutuskäik läbi Tartu lõppes lauluväljakul. Seal toimus Europeade lõppkontsert. Kontserdil esinesid nii türklased, taanlased, soomlased, MHG-küproslased, lätlased väga-väga laheda tantsuga, kui ka norrakad. Enne Norra etteastet mälestasime ka Norras vägivaldselt hukkunuid leinaseisakuga. Eestlaste esitada oli seekord Mulgi polka ja kontserdi lõputantsuna Tuljak.


Peale Tuljakut kuulutati Tartu Europeade lõppenuks, lipp, mis kuidagi langeda ei tahtnud, loovutati siiski lõpuks Padova esindajatele. Tartu laulev linnapea laulis hüvastijätuks laulukese, mille sõnad oli ta ise välja mõelnud. Toimus ka ilutulestik, mille toimumist ainult aimata sai. Ja kõige kõpuks said kõik tantsida Kaera-Jaani. Pean veel mainima, et peale Kaera-Jaani olid Euroopa lapsed ära õppinud ka Oige ja Vasemba. Ja siis ta lõppeski. Kes jäi veel lauluväljakule jämmima, kes siirdus koolimajja, kes koduteele.
Parkimisplatsil vahetati rahvariided tsiviilriiete vastu, jäeti mõningate välismaalastega hüvasti ja algaski sõit pealinna poole. Et pikk kojusõit liiga igav poleks, said kõik, kes kommi tahtsid, veel esineda. Lauldi, luuletati, tantsiti. Samuti korraldati paar mängukest, ühes neist sai Väikesest Veskist leiutaja. Ta leiutas traktoritraksid ja kärbsemusta eemaldaja laualambi juhtmelt. Vot selline mees. Ja loomulikult rääkis Triin terve tee Tartust Tallinna.

pühapäev, september 11

Don Juan tembutab jälle


Pakkida hobune, rautada relvameister, maksta võlg hobustele ....
Naised, olge valvsad!

Mõnusat paranemist sulle, Selektiivmälujuubilar!