Laupäeval käisime Nõos.

Tere ka minu poolt.

Jõudsin just töölt koju. Täna, pühapäeva, hommikul oli mul varajane tõusmine. Pole vist vaja öelda, mis kell me Nõost koju jõudsime. Igatahes oli öö. Ja ma ei kahetse, et Nõos käisin. Hambad ristis tõusin k 7 ja roomasin tööle.

Tore ja südamlik pidu oli. Vahva, et leidub vanemaid inimesi, kes viitsivad ja tahavad midagi ära teha. Säilitades oma nooruslikkust ja rõõmsameelsust. Poleks uskunud et neil vanust nii palju on. Tore, et leidub selliseid inimesi, kes ei istu kodus ja vingu , et kui haiged nad ikka on ja kuidas nad midagi ei jaksa ja suuda. Nende eeskava oli väga mitmekesine. Ei olnud ainult rahvatants. Oli ka showtantsu ja laulu.
Jõudu ja jaksu neile edaspidisekski.
Tahaks loota, et ka meie kunagi oleme sama rõõmsameelsed ja kergejalgsed, kui Nõo vanatantsuklubi.

Õnneks on meil selline fantastiline sõpruskond, kes viitsib koos tantsutrennis käia ja leiab ka peale trenniaegu võimalusi koos aega veeta.
Siinkohal tuletangi kõigile meelde, et 18. 12. toimub meil Saunamaailmas nääristiilipidu.

Mis aga puutub maa pidudesse ja üldse maal toimuvasse taidlusesse, siis mina sattusin sellisest nähtusest vaimustusse poolteist aastat tagasi. Kui sattusin esimest korda Võhma rahvamajja. See on tõeliselt vahva, mis toimub maal rahvamajades. Isegi sellistes, kus maja kohe, kohe kokku kukkumas... Kes Võhmal käis, teab millest räägin.
Elu on ka väljaspool Tallinna!!!
Ja kui vähegi võimalust on, olen mina alati nõus kuhugi esinema sõitma. Sellesügisestest väljasõitudest olen mina küll väga positiiveid laenguid saanud.

Ja veel. Mul tuli meelde, et sain Nõos käies ka ühe uue kogemuse võrra rikkamaks. Nimelt sattusin ma esimest korda nn kogupere restorani McDonalds. :) Kui kusagil on veel mõni inimene, kes seal käinud pole, siis ütlen talle kindlasti, et ärgu mingu. Iial ära ütle iial, aga ma arvan, et neid kummisaiu ja keemiajuuste ma rohkem ei söö.

Südamlik Nõo

Eilne päev möödus väga kiiresti hoolimata sellest, et lahkusime kell 13.00 Tallinnast ja pool kolm öösel olime kodus tagasi . Käisime Nõo VTK rühma 10 aastapäeva juubeli sünnipäeval. Vastuvõtt oli äärmiselt südamlik. Veel oli tulnud juubilaari õnnitlema mitmed rahvatantsu rühmad lähemalt ja kaugemalt. Lausa imetlusväärne oli Vana tantsu klubi tantsijate tantsulust.
Rühm koosnes kaheksast paarist kelle keskmine vanus oli 54,9 aastat ja paaride keskmine abielustaaz oli 27 aasta, kõik tantsupaarid on ka abielupaarid.
Ise esitasime 5 tantsu pluss ühe tantsu publikuga.
Tahaks väga loota, et ka meil jätkuks seda sära ja lusti veel aastateks ja aastateks.

Minu esimene tantsutund õpetajana

Täna oli mul võimalus proovida tantsuõpetaja ametit.
4. klassile tuli selgeks õpetada 2 rahvatantsu, millega nad esinevad 21. detsembril kooli jõulupeol.
Esimene reaktsioon lastel kuuldes, et hakkame rahvatntsu õppima oli suhteliselt tõrjuv. Kuid kui asusime põhisammude juurde ja lisasime ka muusika siis muutus arvamus rahvatantsust kolosaalselt. Minu üllatus oli suur kui ruttu lastel kõik meelde jäi. Esimeseks tantsuks valisin enda meelest raskema tantsu - Kaera-Jaani. Tantsuseade tegin suhteliselt raske ning lõppu lisasin veel hüpped. Sammud ja liikumised jäid väga kiiresti meelde, esimese 10 minutuga oli enamus kambast võhmal, kaasarvatud ma ise ja ka klassi õpetaja, kes meiega terve aja tantsu kaasa vihtus. Teiseks tantsuks valisin enda meelest väga kerge tantsu - Oige ja Vasemba, aga üllatuseks, see osutus lastele väga keeruliseks. Juba ringis liikudes ühele poole ja käest kinni ka veel hoides, vaat see oli pähkel. Kõige raskemaks osutus see koht kus poisid panevad käed üle tüdrukute peade. Kogu aeg jäi kuhugi kaks tüdrukut ja siis liikumine oli rohkem kui naljakas. Paar korda proovisime ka kätlemist aga sellega tuleb meil veel palju vaeva näha. Igaljuhul lõpetasime tunni positiivse emotsiooniga, lapsed tahsid veel ja veel tantsida, kuid kell oli liikunud tunni juba edasi. Järgmine kolmapäev on meil järgmine tund eks siis näe kuidas meil siis läheb. Igaljuhul mina olen tänasest päevast nii väsinud ja alates tänasest hindan ma tantsuõpetaja ametit väga kõrgelt

Suusareisi kohustuslik vabakava

See tuleks siis iseseisvalt selgeks õppida.

Esiettekandele tuleb ta peale kõige suuremat pidu, järgmise päeva varahommikul ;)

Piltmõistatus - elu läbi palmide uuesti

Mingil müstilisel põhjusel kadus minu kirjutatud jutt siit ära. Mõtlesin, et panen selle uuesti, üles, kuna ajalugu peab mäletama suurt õearmastust e. kuidas üks õde teise naisrühmadele maha müüb ;)

Siit mu jutt siis tuleb... Ühtlasi ootan ka teistelt, kes meiega liituvad omapoolseid lähenemisi piltmõistatusele

Juba pikemat aega veetsin aega aknast välja vaadates ja termomeetrit jälgides, ikka ei midagi…

Väljas läks ilm järjest tatisemaks ja päikest ning rannailma ei kusagil. Nagu kogemata jäi mu pilk pidama seinakalendril, see näitas 16 juuli – aeg oli vist seisma jäänud…

Ega midagi, leidsin lõpuks oma põhjatust käekotist oma i-phone ja valisin kiirvaliku klahvide alla salvestatud oma elupäästja – juba tuttavaks sanud reisifirma numbri.

Halloo, tahan päikese kätte, ja kohe!!!

Asjad kohvris, olin endale märkamatult juba lennukis, kus Cosmopolitani sirvides läks aeg nagu lennates ja olingi kohal – Elagu päike, rannaliiv ja ojadena voolav Sampanja !!!

Asi tundus kahtlane juba lennukist väljudes, kuidagi külm oli. Üsna pea tabas mind shokk, olin läinud vale lennuki peale ja lennanud hoopis Austriasse…

Minu ellujäämis instinkt hakkas tööle, kusagilt mälusopist tuli meelde, et üks hull kamp, kuhu muuseas kuulus ka mu õde, pidid ka samal ajal Austrias olema. Helistasingi talle, rääkisin siis Triinule oma mure ära, et tahtsin palmi alla minna aga näed, sattusin hoopis Alaskale, et äkki saab kuidagi aidata.

Triin oli loomulikult nõus oma õde aitama, nii nagu siis, kui ta mind naisrühmadele maha müüs aga see oli mul sellel hetkel meelest läinud…

Ütles, et pole hullu midagi, maa pole üldse oluline, kuhu lendad. Nemad just bronnisid endale hotelli kõrgel mägedes, kus saab vabalt päikest võtta ja kui piisavalt sampanjat jood siis pidi kõrvus isegi ookeani lainete müha kuulma… Mulle sobis!!!

Kohale jõudes pidin infarkti saama, lubatud hotell asus nagu üksikul saarel. Ümberringi ainult mäed ja mitte ühtegi shoppamiskeskust ja palme ka ei kusagil…

Hotelli jõudes võttis mind vastu tuttavlik kamp, kes vaatasid mind oma imeilusates suusakostüümides nagu ilmaimet… ja naersid, nagu siis kui ma naasesin oma sooloetteastelt naisrühmadega…

Hoidsin ühe käega kinni oma roosast kübarast, mis tahtis suure tuulega ära lennata ja teise käega püüdsin oma miniseelikut pikemaks venitada, sest minu ilusad pruunid jalad olid külmast juba siniseks külmunud…

Ja siis saabus mäest alla ka Triin ise, efektselt suuskadel saltot hüpates…

Ilmselt olin külma tõttu oma viimase mõistuse kaotanud, lükkasin Triinu lumehange pikali, röövisin ta jalast suusad ja põgenesin… Peas vasardas ainult üks mõte, saaks minema siit, kuhugile sooja päikese kätte…

Millegipärast ma kukkusin ja veeresin ja veeresin… meenutades laviini, mis rullus üle terve mäe, üle kõikide suustajate ja mattis nad enda alla… See oli katastroof…

Kuulutati välja üleüldine eriolukord! Elu mäe peal seiskus, kõik tõstukid jäid seisma ja kohale kutsuti eriväljaõppe saanud päästjad, kes lendasid kohale helikopteritega inimesi päästma…

Ka mind leiti lume alt üles, Triinu üks suusk oli pooleks ja teist polnud, ka minu Cavalli käekott oli kadunud. Sain närvivapustuse…

Kui mul pilt taas ette tuli, siis leidsin ennast taas päikest võtmas. Tunne oli super! Olin endalegi märkamatult kohanenud olukorraga, kaasa võetud bikiinid leidsid lõpuks rakenduse, Raus oli lahkelt nõus mulle laenama oma roosasid suusapükse, Peebu tõstsin välja tema Gucci päikseprillidest ja Eigo oli nõus meile ihubaarmeniks hakkama ja serveerima meile kõiki kokteile, mida ainult hing ihaldab ja suudame välja mõelda…

Aga kõigest sellest ei piisanud, polnud kedagi, kes vaataks mulle armunult silma, mu pead silitaks ja kätt hoiaks… Üks telefonikõne Eestisse ja sealt ta tuligi, minu õilis rüütel – ratsutades tuhatnelja oma valgel hobusel…

Lõppkokkuvõttes, elu oli jälle ilus. Olin ikkagi saanud päikese kätte, mis sest, et ookeanivaade oli asendatud laiuvate lumeväljadega.

Ja kui välja jätta üks pisiasi, et peale ühe hullu kamba lahkumist, läks seni kõige populaarsem suusakuurort pankrotti, sest lumelaviini tekitatud kahjud olid korvamatud… siis elu oli lill!!!

Räägitakse, et suusakuurordi omanik pidi põlvili maas kõigevägevamat paluma, et see aitaks tal leida, selle katastroofi põhjustajat… Ta vaeseke ei tea, et selleks peab ta kuused palmide vastu vahetama ;)

-------------------

teatrikool

Tere! Krt. ma ei või! Üritasin nädalavahetusel läheneda sellelel Paide võistutantsimisele erapooletult, aga ei tulnud välja. See, et kõik andsid endast maksimumi, selles ma ei kahtlegi, aga selliseid lahedaid üliemotsionaalseid nägusid ma ausalt öelda, lähiminevikust(isegi mitte tantsupeol) küll ei mäleta! Reinlender oli minu jaoks meie kõige parem esitus, kus oli kogu tants igas mõttes tasakaalus ja väljapeetud. Mulk oli omas kindlas headuses, naised suutsid koostöös meestega oma tagumikud soliidsele kõrgusele vinnata, meestelt korralikud kaabutõsted jne. No ja mis puudutab tetrikooli esitusse, siis julgen väita, et sellise esitusega on tetrikooli uksed avatud või vähemalt praokil. Tantsida 8 takti ilma mingi eelneva kokkulepitud tegevuseta(n.n. tegevus hädajuhtumiks e. juhuks kui tantsu mõni koht ununeb), teha kogurühmakala ja lõpetada tants korrektselt ja saada maksimum punktid nii, et kohtunikud aru ei saa, et tegelikult käis 8 takti üks Panso kooli vahetund...on tõepoolest vähemalt minu tagasihoidliku rahvatantsija karjääri jooksul küll esimene ja viimane kord! Siit oleks noortel tantsijatel õppefilmi materjal, kuidas käituda sellises olukorras, kui peaks midagi täitsa pe...e minema. Tantsupeo areenil, kus pealtvaatajad on kaugel ja muster ülioluline oleks kõik aru saanud, et tegemist on tõsise kalaga, aga vahetus kontaktis on suhtlemine(e. nägude tegemine) pealtvaatajatega olulisem, kui täpne muster, samm või tantsujärjekord. Nii ka läks, et lugupeetud zürii jäi vahtima meeste emotsionaalseid nägusid ja selle lummuses unustas kõik muu...ja viied tulid. Sellega tuli mulle meelde üks sõjafilm, kus mehed saadeti lahingusse sõnadega, et peate jõudma teiselepoole tänavat, mis vahenditega , kuidas, millal ja kellega pole tähtis(lisaks oli kahe mehe peale üks püss)....oluline on eesmärk! Ja see saavutati. Ja vähetähtis ei ole ka see, et konkurendid tegid meie võidu raskeks, aga magusaks. Nii kärutajad, kui ka kolumatsid olid head ja ka noorterühmad jätsid mulle hea mulje, aga selline punt nagu meil, naised kenad ja sümpaatsed ning mehed teatrikooli andega ja lisaks oskavad veitsa ka rahvatantsu....VÕIMAS.
Mis ma ütelda tahtsin on see, et sain korraliku kultuurišoki. Täna teid kõiki selle eest ja loodan, et kunagi ehk õnnestub veel selle lolli seltskonnaga kusagil käia ja rääkida sellest teatritükis aina mahlakamaid lugusid!

Super, elagu teatrikool!!

Täna oli väga lahe päev. Paides tantsisime 3 tantsu ja loositahtel olime 11 esimeses tantsus, 8 teises tantsus ja viimase tantsu tantsisime 14. Kokku võistles 16 segarühmade kollektiivi, üle Eesti (pildil meie loosinumbrid ja 7 kohtunikku).

Esimene tants Reilender ja kohtunikelt saime järgnevad hinded: 4554555

Teine tants oli Pulmapolka meie teartrikooli poistelt fantastiline ja originaalne esitlus (pildil uuenduslik osa - "Browni liikumine" ).

Hinded: 5555555 Super !!!
max. hinded

Viimaseks tantsuks Mulk. Tantsisime suurepäraselt, ilma vigateta ja hinded:

5455555
Marvilt ka naiste teatrikooli variant!

Tehtud, esimene koht sai koju toodud.

Meeleolu on mega, šampusega tähistasime oma võitu!!!
Vaadatakse kaamerast videoülevaadet. Nii rahul olid poisid oma õnnestunud tantsuseadega.
Kojusõit, kõik on väga rahul!!!

Monday Night Fever: Piltmõistatus

Monday Night Fever: Piltmõistatus
Krt. ei oska ma tänapäeva kirjatuviga ümber käia! Kirjutasin pool ööd romaani ja autoriõigused takkatippu ja kui oli tarvis ära saata, siis läks kusagile sõlmega juhtmetesse. Nüüd uuesti lootuses, et keegi ikka kätte saab. Lühi varjant romaanist e. siis tegevus toimub väikelinnas nimega St.Lasnamäehoffen(pilt 1), kus bellarus on mudase lume kokku kühveldanud. Selle üle tunne heameelt kamp pätte ja prost....te(pilt 2) ning nende juht, kes eputab Cucci keemiaülikonna ja võitlusvahenditega(pilt 3)......Äkki langeb pilv maa peale(pilt 4) ja matab pätikamba enda alla. Kohale tõttab kultuuripäästekomando(pilt 5) ja kaevab pätid välja. Päästeoperatsiooni õnnestumise üle tunnevad headmeelt päästeüksuse komandör IlusKen ja sanitarid IlusBarby ja VeelilusamBarby(pilt 6).Vastutasuks päästmise eest korraldavad pätid kultuurseks integreerumiseks etteaste(pilt 7). Pätikamba juht on aga masendusest ennast täis joonud ja läinud bussipeatusesse ja pea maha pannud(pilt 8), et kuulata, millal buss tuleb ja ta kaugele-kaugele kultuuriühiskonnast eemale viib.

Terekest ka minu poolt.Vist viiendal korral õnnestus mul ka sellele lehele ennast kribada.Peaksime vist laupäeval põhitantsijaid minema Paidesse toetamaja "kontrollima" nende tantsuoskust.Pakiksime endid ühte limusiini siis oleks soodsam ja palju lõbusam liigelda.Me ei pea ju nii vara hakkama minema:)kui me kusagil 12-ks kohale oleme jõudnud siis on ju väga hästi.Kes kampa lööb?
Andke teada?

Kollektiivis peitub jõud

Tahtsin lihtsalt "peaaegu naabrimehele" aitäh abi eest öelda. See on lihtsalt fantastiline, et selline kamp olemas on, kelle poole saab pöörduda kui häda majas.
Soovitus teistelegi - kui on mure, räägi sellest kõva häälega.

Piltmõistatus

Tore on tõdeda, et meid siia blogisse on nii palju tulnud.Vihmasel sügisõhtul on mõnus kodus kamina ees istuda ja lugeda mida huvitavat keegi kuskil teinud on. Nüüd natuke ka mõtlemist ja peamurdmist. Pane kokku piltmõistatus ja võida äge auhind! Kirjelda,mida näed SINA selles piltjutustuses. Kirjuta palun oma vastus kommentarina.

Torma pildid

Tere!
Kas kellelgi on võimalus panna Torma pildid ka plaadile? Ma oleks huvitatud originaalsuuruses piltidest, et saaks endale ka paberkandjal tellida.
Riina

Tere!

Käisin eile õhtul Liinaga Kalal. Ansambel Kala kontserdil Nukuteatris. Väga mõnus kontsert oli. Kala ikka rokkis täiega. Sai kaasa lauldud ja tantsu vihutud. Liina suutis põrandasse augud sisse tantsida. Vot nii kõvasti sai tantsitud. Aga eks varsti saab seda kõike oma silmaga DVD-t vaadata.

Tere

Mina olen Triin ja minul tuli mõte teha enda ja teiste rõõmuks blogi kuhu saavad kirjutada kõik need kes tunnevad, et nad tahavad midagi kirjutada ja teistega oma muresid ja rõõme jagada.