Palju õnne A4

Sedakorda sai siis me kalli kaastantsija sünnipäeva tähistama mindud Tallinna 37. keskkooli. Kokku olid sinna sellex pidulikuks ürituseks tulnud Pealinna ja selle ümbruse absoluutselt parimad folkloristid. Ja kuulsaima klubi maailmaklassi fänniesindus. Tulime kokku, õnnitlesime sünnipäevalast, panime pastlad jalga, tegime korra lugemisega tantsud läbi ja... igatahes lavalaudadele, või siis õigemini spordisaali. Tagasihoidlikusest tasub mainida ka seda, et egas me trenniski rohkem ettevalmistusi teinud. Riburadapidi õnnitles sünnipäevalast varem väljavalitud ja kokkulepitud repertuaariga kogu kokkutulnud rahvatantsuseltskond. Iga tantsu lõpus valiti parim rühm välja ja paluti koos etteütlejaga see tants veelkord jupikaupa läbi teha. Ei saa mitte salata, et meeste tantsuks valiti... teadagi. Kes kohal oli see teab.

Takkajärgi kuulsin, et nende "väepealik" oli öelnud, kuuldes seda, et nemad peavad test korda lavale minema kõva ja selge häälega ... p...se.

Vahele tulex mainida, et päevapiltnik oli meil keegi Urgaanialane. Selle pea-aegu tantsupeo lõpetuseks paluti kõige ilusamad pildi peale. Riietusruumis (loe klassitoas) õnnitlesime veelkord hällipäevalist, sõime veel kommme (lapsed - kommid tekitavad kikusse auke!) ja läksimegi koju.

Suusareis, mille jooksul kordagi mäele ei saanud

Esimesel päeval mäele me ei läinud, kuna bussisõit Friedrichshafenist Söldenisse võttis liiga pikalt aega ning pimedas nagu teada Austrias ei lauatata, vaid tehakse apre-skid.

Üritasin küll külalistemajas läti lumelauga veits sõita, kuid kodurahu huvides, et perenaist mitte traumeerida, loobusin viimasel hetkel. Vähemalt jäi trepp ning trepikäsipuud terveks ja meie külalistemajja edasi elama.

Teisel päeval mäele me ei läinud, kuna päike paistis ning näkku oli vaja veidi jumet tekitada. Tegelikult proovisin kergelt musti mägesid. Aga seda ainult natukene.

Kolmandal päeval mäele me ei läinud, kuna öösel oli tulnud mingi meeter värsket lund ning värskes puudris pole ju mingit lõbu lauatada. Seda enam, et nähtavus oli 10 mm ja mägi sipelgaid täis. Lihtsam ja lõbusam oli kepsutavaid hobuseid jälgida

Neljandal päeval mäele me ei läinud, kuna päike paistis ja oli ilgelt külm. Tipus mingi -20 kraadi ja tuul puhus nii, et jäid mäepeal seisma. Jällegi ei olnud eriti lõbus.

Viiendal päeval mäele me ei läinud, sest teenindus oli hea. Ainukene probleem oli tasumisega, kus kaarditerminalis sai paber otsa ning pidin jääma nõusid pesema. Kas teatsite, et kaarditerminal ei tööta ilma paberita? Lähim "paberivabrik" oli kuskil külas. Lihtsam oli nõusid pesta, sest teenindus oli ju hea.

Kuuendal päeval mäele me ei läinud, sest jällegi oli lumi maas ning nähtavus oli kahanenud 5 mm peale. Lisaks hea teenindusega kohast lahkumisel kukkus keegi, vist ise, mu prillid katki. Seega polnud klaasi ees, silm sinine ning midagi muud peale sinika ei näinud. Fotokas keeldus samuti valgest valgusest pilti tegemast.

Seitsmendal päeval mäele me ei läinud, sest nagu alati paistis päike ning buss tuli meid lennujaama ära viima.

Kõik. Mingitel päevadel toimus muidugi ka apre-ski. Igas kohas toimus lööma. Reeglina hollandlased omavahel ja täiesti lambist. Vahetevahel kohtas ka kipsis naisi ning mehi. Kipsis naisi oli arvuliselt rohkem. Kõrtsmikud nõudsid tippi väitega, et ainult sellest nad ju elavad. Palka ei maksta või siis on see minimaalne. Ühesõnaga - järgmine kord Itaaliasse või veel parem Tšiili.

Reedeõhtune elamus

Peale meie suurt sula oli reede hommikuks õues kena liuväli . Minu mees eiras soovitust uisud jalga panna ja läks koerale süüa viima . Nagu olukorrale kohane oli järgmiseks õues maas pikali kaks meetrit meest . Koeratoit lendas laiali ja samuti ka tema käes olnud kaks paari autovõtmeid .
Loomulikult meesterahvale kohaselt ei hakanud ta arstile minema väites et aega pole. Õhtul koju jõudes oli siiski asi väga hull ja siirdusime traumapunkti .
Jõudsime mustamäele veidi enne kümmet . Saime järjekorra numbri ja teada et aega võib minna kaks tundi .
Esmane läbivaatus tehtud (st et tädi kirjutas üles mis juhtus ja kus valutab ) , edasi tohtri uksetaha . Miskipärast meile käepaela ei antud ja kästi oodata kuni kutsutakse . Istusime ja aeg läks , õnneks leidsin omale eelmisepäeva õhtulehe ja sukeldusin sellesse lugedes läbi peaaegu kõik artiklid algusest lõpuni .
Ees ootesaalis oli ka televusser aga lootsime parimat ja ootasime arsti uksetaga nagu kästud . Kuna aeg oli paras jagu hiline hakkasid lõppema lonkajad ja käehoidjad . Arste oli loomulikult vaid üks . Siis toodi mingi vend kel peakinniseotud jne loomulikult tema eelisjärjekorras sisse ja siis arvasime et tohter on magama läinud . Juba oli ettekeeranud kalendris ka uus kuupäev . Lõpuks ärkas siiski tohter ja taas hakati inimesi kutsuma ja saatma viimaseid lonkajaid rönkenisse . Seal õnnestus ka mu mehel istuda oma 15 min või rohkem . Vahepeal hakkas tulema sulelisi ja karvaseid näit läbipekstud mitte meiekeelt rääkiv tütarlaps . Lõppeks kutsuti meid taas tohtri jutule . Ja jälle muukeelne tütarlaps , kes oli kodusel teel püüdnud oma näppe amputeerida .
Õnneks sain oma mehe lõppeks tagasi kipsist jäi ikka ilma aga kästi kolm päeva aeg maha võtta . Kuid kell oli ei rohkem ega vähem kui üks minut puudus ühes .
Ja veel autoga parklast välja sõites ei olnud võimalik tõkkepuu äärde keerata nii ,et seda saaks toimetada autost . Sest üks loll oli sinna mingi saare ehitanud .
See on Eesti meditsiin . Ilus suur uhke korpus nelivastuvõtutuba ja üks arst reede õhtul , kes õmbleb paneb kipsi ja teeb uuringuid , suht normaalne .

Emakeelepäevaks

Kõrvits jutustab pärast aiapidu: Uba on selles, et redis jõi ennast peedist täiesti kapsaks- kakerdas ringi, ise paljas nagu porgand ja nüüd on tal kurk haige.

Redis vastu: Pärast kanepit peedistas aga kõrvits paljast porgandit, tehes talle maasikaid ning lõpuks esitles kõigile tilli mille lubas oale rosinasse toppida.

Vot see oli alles pirn!

Suudab keegi seda mõnesse võõrkeelde tõlkida???

Vastlakuklit vä?

Kui Guits juba tervitab, siis tervitan vastu!!

Я поздравляю дам прекрасных
С весенним солнцем, пеньем птиц
И с синевой высокой, ясной.
Пусть украшеньем ваших лиц
Послужат нежные улыбки,
Сияние прекрасных глаз,
Когда скажу о том, что шибко
Люблю я всех, однако, вас! 

Kõigile naistele üht lahedat tegusate naiste päeva!

Kõigile meestele aga vaprat vastupidamist - homme on juba lihtsam!

Head Naistepäeva MNF Naised!

Tänud Rosale ja Clarale

Toredat naistepäeva!!!

ja edukat kada-ajamist

Palju õnne kallid naised!!

Olge niisama tublid, ilusad, optimistlikud, veetlevad, ettevõtlikud, kütkestavad, kaasaaitavad, silmipimestavad, leidlikud, lahedad, mõnusad ja südantsoojendavad nigu te olete kogu aeg ja rohkemgi veel!!!

8. Märts e. rahvusvaheline Naistepäev

Kallid naised , kaunist Naistepäeva.

Mehed.

Tervitused Guidolt!

Saunakultuur - kas ja kuidas Eesti rahvuskultuuri osa?

Märtsikuu neljandamal kuupäeval sai kogunetud Saunapunkti, et maha pidada üx tagasihoidlik saunaseminar. Läbi talvise Tallinna vedas väike Möldrike poole bandest oma punase autoga kenasti kohale.
Kui me määratud asukohale saabusime oli Marssal sauna juba küdele pannud. Õige tegu, muidu ei oleks saunas tore olnud. Sest soe saun meeldib meile kõigile paremini. Teiseks kõige tähtsamaks teoks oli telekale hääle sisse puhumine. Saime hakkama ka sellega . Küll me oleme tublid.
Eelroaks olid (traditsiooniliselt) Marju valmistatud küüslauguleivad.
Lahendasime probleemi tusase mehega. Probleemi lahendiks oli 70Eesti Uut Raha.
Seminar jätkus. Saun soojenes. Rahvas kogunes. Jääger vähenes. Ühel issandama kaunil hetkel astus sisse suurem ports saunalisi. Nad tõid meile lauale ka teise käigu. Riin läks grillima. Talvel. Õue. Tuisuga. Kangelane - vähemalt Maarjamaa Valgetähe Risti vääriv.

Saun ikka veel soojenes. Algasid sõnavõtud. Väikse Veski ettekanne teemal " Saunalina vajalikkusest" sai suht leige vastuvõtu ja sügavamat diskusiooni publiku hulgas ei tekitanud, kuid Guitsi ülesastumine teemal "Jääger või õlu - kumb on õigem saunajook" tõmbas publiku käima.

Et asjas selgust saada tuligi tema teemaarendus nö live esitlusele.
Muuseas, vahepeal oli ka saun soojax saanud. Ei tekkind kellelgi mingitki küsimust - kohe ja kiiresti lavale. Leiliruumi eesruumis olid maailma vinged eridisainiauhinna saanud nagid. Tõelised kohalikud vaatamisväärsused. Guits tahtis mu käest kogu aeg teada saada, kuskohast on pärit vastasmeeskond. A ma ei öelnd.
Proovisime helistada Triinule ja teada saada mitu kilo ta juurde on võtnud, aga tema torpedeeris me üritust ja ei võtnud isegi telefoni vastu mitte.
Lõplik seis rongidega jäi 7:5. Võitsid Päälinna poole sõitvad rongid.
Sai kõvasti saunatatud-leilitatud. Arutatud kõikvõimalikel teemadel seostest Eesti rahvuskultuuri ja saunakultuuri vahel. Jõudsime arusaamisele, et meie eestlased oleme ikka üks puhas rahvas. Nii hingelt kui kehalt. Armastame oma rahvuskultuuri ja traditsioonides on tugevalt sees ka saun.
Vahepeal oli kerise all tuli ära kustunud. Väike Veski, loomulikult, läks tuld jälle elule ärgitama.
Pusimist oli parasjagu a võitjaks jäi ikkegi V.V. . Soe tuli sauna tagasi.
Teemad arendatud, hinged ja kehad kasitud tuli lõpuks ka aeg kodu poole sättima hakata.

Riin läks jooksuga ees minema jättes oma saunalina lahkelt järgmistele seminaristidele.

Seminarid ruulivad. Neid võiks olla rohkemgi.

Reilendri blogi

http://reilender.blogspot.com/2011/02/fotomeenutus-tantsuansambliga-kandali.html