Monday Night Fever: jaanuar 2011

kolmapäev, jaanuar 26

Teadmiseks sõpradele

Priidul läks täna täbarasti - lasi saega kätte. Vasaku käe esimene, teine ja kolmas sõrm said viga. Kolmas ehk keskmine sai kõige hullemini kannatada, on nüüdsest poole lühem.
Tänase öö veedab ta haiglas, kui hommikul on kõik OK siis lõunaks pidi homme koju lubatama.

Riina

pühapäev, jaanuar 23

Kuidas teha pelmeene? ,,,

... kellele keegi meist helistas, kes ei mahtunud pildile ja mis sellest kõigest sai - eks arvake ise!

            
  


 

 

reede, jaanuar 14

MNF on registreeritud teatetantsule

MNF on registreeritud teatetantsu üritusele.

Sai avaldatud soovi tantsida saartel eelistatavalt kuupäevadel 26/27.08
Kas seda meile ka võimaldatakse, seda täna veel ei tea. Samuti seda, et juhul kui jah, siis kus (Hiiumaa või Saaremaa) täpsemalt.
Vastavalt planeeritud ajakavale jõuab üritus Muhusse neljapäeval 25.08 õhtul ja ära tullakse Heltermaalt  laupäeval 27.08 öösel/varahommikul.

Täpsemat infot nii ajakava, marsruudi kui tantsude kohta leiab http://www.teatetants.ee/juhendmaterjal

Et MNF staff saaks edukalt jätkata ürituse planeerimisega (tegevuskava, riided jms), siis anna oma osalemissoovist kohe teada. Palun säästke meid seekord teile kõigile ükshaaval ülehelistamise vaevast.

Tänaseks on osalejatena kirjas: Jussid, Voldid, Tammed, Kubberid, Tom & Marvi, Väike Veski & Mailis, Raus & Merle, Imbi & Jüri L (käivad!), Suur Veski & Marju, Peeter & Katre, Toomas S. & Kai, Grete, Eigo,  Kristi T., Anneli M., Kats, Katrin P., Hannes

Tugigrupp - Villem & Anu (tantsivad!), Marcus, Oliver, Tim, Salomon, Maria, Elise, Marssal (võimalik et tantsib)

Arvestama peab asjaoluga, et päevad ja koht võivad muutuda, võib avaneda võimalus ette astuda ka mõnes teises Eestimaa paigas, kindlasti teeme enne üritust mõned harjutuskorrad jne jne.

Nii tantsijatena kui abipersonalina tugitegevuses - joogipunktid, saateauto, hilisemad lõdvestavad massaažid vms jne - võib kaasata üritusele pereliikmeid, sõpru, töökaaslasi jt.

Ja loomulikult on oodatud kõik toredad ideed, et üritus veel vaffam saaks.

sellel aastal luban...

Sellel aastal luban,
et kardan vähem ja loodan rohkem,
söön vähem ja mälun rohkem,
halan vähem ja hingan rohkem,
räägin vähem ja ütlen rohkem,
...kritiseerin vähem ja kiidan rohkem,
vihkan vähem ja armastan rohkem ,
sõidan autoga vähem ja jalutan rohkem,
joon vähem ja degusteerin rohkem,
töötan vähem ja teenin rohkem.
Siis tulevadki kõik head asjad minu juurde...
Mõned soovitused ja postulaadid algavaks aastaks (kui juba teadsid, siis
pole hullu, kordamine pidi olema tarkusega mingis sugulussidemes)…
- Päeval puhka, et saaksid öösel magada
- Tänane töö lükka ülehomseks ja sul on kaks vaba päeva
- Kui töö valmistab raskusi, lase seda teistel teha
- Suur puhkus pole kedagi hauda viinud
- Kui Sul tekib tööisu, istu, oota, ehk läheb üle
- Elu on kurb aga palk ajab naerma!

Mis sai edasi?

Kõigepealt, igasugu naljaninadele infoks, et seal OLI NAISI KA. Järgmisel õhtapoolikul esines bänd, kus solistideks oli 2 tibinat, blond ja brünett. Brünett laulis täiesti arvestatavalt. Blondi suhtes läksid meie arvamused lahku. Osad arvasid, et ta on bändis trummari jaoks ja teised, et bassimehe jaoks.
Kõrvallauas istus terve partii slaavi naisi. Vene kroonu kogemusega kõrv tabas ära tuttavaid lausekatkeid nagu "sho tõ havarish..." jne. Pärast tuli välja et olidki Ukrainast. Jällegi näitasime me iseloomu ja ennast kätte ei andnud. Tegelt olid neil mehed ka kaasas. Sellised toredad sportlikud hahollid...
Mis puutub menüüssse, siis läkisime jällegi kindla peale välja. Hommikul lugesin tsheki pealt et kokku oli 28. Kolme peale. Peep selles ei osalenud ja läks hommikul vara mäele. Mina ei läinud sel hommikul mäele. Läksin alles lõunast. Puhtalt tahtejõuga.

Kuid kui rääkida Flachaust siis uskuge mind, tegemist on väga mõnusa kohaga. Laskumised hotellini. Pikad laskumised. Nõlvadest igaühele midagi. Vene keelt mäel peaaegu üldse mitte. Lumi puuder. 5 päeva supemõnusat ilma.
Peep tegi tõsist sporti. Raus sõitis nagu vana mees. Mina lihtsalt sõitsin. Ja nii 5 päeva.
Mina ja Raus pidasime vahepeal kinni ka ikka


Peep kinni ei pidanud. Pani jutiga. Hommikul esimesena mäel ja õhtal viimasena saunas. Seuke mees.
Huvitav asjaolu oli see, et Tallinna lennujaamast me mingeid jooke kaasa ei ostnud. Ostsime kohapealt ühe Jäägri ja ühe viina. Jäägril punni maha ei võetud ja tõin kohvris tagasi.
Mahla ostsime kohapeal vist 20 liitrit ja see joodi ka ära.
Uskumatu.
Õlut läks kokku ka väga palju. 2 viimast pudelit andsime tagasitulles lennujaamas rendiautode kontrollijale.
Järgmisel aastal läeme jälle suusatama. Kes kaasa tahavad tulla, andke varakult teada...



teisipäev, jaanuar 11

Esimesel päeval me mäele ei läinud.

Tegelikult sai kõik alguse sellest, et seoses talve tulekuga tekkis mõnigatel meist terav vajadus ära käia välismaal. Minu jaoks on talvisel ajal olemas ainult üks välismaa. Sinna läksimegi...
Kuna bussisõit oli meil juba eelmisel aastal programmis olnud siis me sellega enam vaeva ei hakanud nägema. Suuresti tänu viimasele asjolule jõudsime kohale kohe alguses. Sõit Müncenist Flachausse kulges esimesel poolajal ilma õlleta ja teisel mõõduka õllega. Seda viimast muidugi pärast seda kui rooli oli asunud Peep. Olgu ta siinkohal tervitatud ja kiidetud.
Huvitava vahemärkusena olgu öeldud, et tee peal oli meil võimalus tasuda ihuhädade leevendamise eest krediitkaardiga ja ühtlasi liituda kohaliku peldikuteketi (niisamuti nagu meil on kauplusteketid) lojaalsusprogrammiga.
Kohale jõudes olid kered heledad. Otsustasime kindla peale välja minna. Ehk siis Goulashsuppe ja Wiener Schnitzel. Magustoidu osas oli 2 valikut: Apfelstrudel või Grosse Bier. Enamus valis viimase ja vähemus esimese.
Peale lõunasööki järgnes tutvumine hotelli ja kohalike oludega. Ai kurjam, hotell oli ülikõva. Paraadtrepilt 50 sammu peanõlva tõstukini. Hommikul lööd akna lahti ja karge mägede õhk lööb nätaki vasta vahtimist...
Öhtul läksime pidusse nagu oli ka ette karta.
Mis seal salata pidu oli vägev. Bänd mängis ja rahvas lõi tantsu.



Meie tantsu ei löönud. Kuna otsustasime, et esimesel õhtul me kohalikele naistele ennast kätte ei anna. Küll aga oli kõht vahepeal jällegi tühjaks läinud. Läksime uuesti kindla peale välja.



Kokku tuli 19 õlut. Oleks siis vaid teadnud et see on alles algus...Nõrgemad lahkusid varem ja tugevamad hiljem. Esimesel päeval me mäele ei läinud.
To be continued soon...

Heas vormis ja julgetele

Rattareisist juba piisavalt palju möödas. Võiks uuesti proovida? On järgijaid:
Võib ka ekstreemsemat värki proovida, näiteks Iisrael

pühapäev, jaanuar 9

Aasta Päästja tiitli saab Tom

Nii nagu teistel, nii ka minulgi helises täna hommikul liiga vara telefon. Tuttav naishääl küsis kummaline kahtlus hääles - kas õue oled juba vaadanud wä? No, ma ei olnud. Ja tundus, et ega`s sellest midagi ei muutunud kah. Sula ja lörts tõsihingelisi folkloriste ei takista. Loomulikult. Kohtumispaik sai määratud Vana-Toomase ette platsile. Ja kogunesimegi peaagu sirge kuuse kõrvale. Vaikselt saime kokku paari, siis teise ja kolmandagi, aga üx paar jäi poolikuks.
 




Sel hetkel astuski esile Tom. Saime kvoodi kokku ja võisimegi oma verbaal-tanstulise kollektiivi äe registreerida.
Registraatori juures selgus, et kogu raja peale oli üx tänavajupp täitsa vabaks jäänud mille MNF täitis oma kambaga. Mitte kedagi ei olnud kes seal tantsiks. St. kõik oldi juba kuhugi ära paigutatud. Meid päästis Tom ja meie päästsime ürituse - nii et tuleb välja, et tegelikult tõi kogu eesti folkloori kastanid tules välja meie enda väike Tom. Igati tubli ja kiitust vääriv tulemus. Jällegi. Kuna troppideta lavale ei minda tuli enne tansulise tegevuse algust teha väikesed kraadidega topsid. Tegu tehtud, asi hooleta. Muuseas oli üritus pingevaba sest Volte meie seas ei olnud. Kuigi oleks ju võind olla. Peatselt oli kell 12 ja üritus hakkas võtma tuure üles. Sõna said ürituse korraldaja ja peakorraldaja ja Lõuna-Eesti esindusluuuletaja, kes tutvustas uut Eesti rahvatantsu Telemark ja keegi veel, kes palus meil lihastesse sooja sisse saamisex tantsida üx Saaremaa Valss. Hea mõte.  
Tropid tehtud, valss tanstitud suundusime meile kindalksmääratud kohale. Olevimäe keskel (see oligi meie plats) panime paika ka stoori, et me kõik ikka teadsime mis on tantsu sisu ja et keegi ei tansiks jumala eest huupi jumal teab mida. Orienteerumisel tekkisid väikesed vaidlused, mis lahendati läbirääkimiste korras.




Meie juhendaja valis endale sobiva paarilise ja näitas ette tantsusammud, mida järgnevatel meetritel tuli teha. 
Kuna musikaalse HTV saabumiseni oli pisut aega, jõudis Väike Veski kokku lugeda oma värsked uued rublad, veendumaks et nendest piisab liikmemaksu maksmiseks ja ulatasime ka raskel ajal abikäe karmides talveoludes võitlejale

 
Eemalt hakkas kostuma musikaalse HTV tümpsu ja Sõprus lähenes meile teatepulgaga.


Ja me saime jälle tantsida. Labajalavalss, kabujalavalss, väravad, pugemine ... Uhh krt kül me oleme ikka andekad. Teatepulga andisme edasi ilma eriliste vahejuhtumiteta. Peale seda kohe hakkaski juhtuma . Vaid paar hetke oli järgmine rühm tantsida jõudnud, kui kõrvaloleva maja katuselt tõsiselt suur lume ja jää kogus katuselt alla. Hea, et keegi hullemalt viga ei saanud. Ehmatus oli päris kõva. Selle majaomaniku nahas küll ei tahaks olla. Edasi oli igav masstants tagasi Raekoja platsile. Sõime veel veitsa pannkooke ja jõime õlletaolist jooki ja läksime koju , et valmistuda järmisteks vägevatex juhtumiteks.


Ja kellel jäi nägemata meie etteaste telepurgis, eks vaadake siis siit uuesti:
http://www.reporter.ee/2011/01/09/vanalinnas-anti-algus-katkematule-teatetantsule/

neljapäev, jaanuar 6

TeateTants alustab Tallinna vanalinna talvistel tänavatel

Pühapäeval, 09. jaanuaril kell 12 algab Raekoja platsil Euroopa kutluuripealinna aasta unikaalse projekti TeateTants 2011 avaüritus, mille käigus läbib üle kahesaja tantsija kilomeetri talviseid Tallinna vanalinnatänavaid ning seda ikka tantsusammul. 

kolmapäev, jaanuar 5

Beer is the only reason I get out of bed every morning

Monday Night Fever: Viimased tunnid 2009 aastast

Monday Night Fever: Viimased tunnid 2009 aastast - klikka ja vaata!
Meenutame kuidas lõppes 2009 aasta! Märkuseks veel nii palju, et meie kalli linnapea pilt on vahepeal seinalt mahavõetud aga õnneks kohtusime temaga seekord isiklikult aga midagi muud polnud küll aastaga muutunud!

laupäev, jaanuar 1

Me nägime meeri.


Kulda ja karda, sära ja glamuuri... oo pljääha kuis seda meil eila jagus.
Me koduvabariigi pealinna parimas hotellis, rongijaama vahetus läheduses oli meil eila ju esineminen. Võimas.

Oh seda prominentide ja VIPpide plejaadi. Paraku jäid nende nimed meile teadmata, kuna sajaprotsendiliselt olid nad pärit me suure naabri valdusalast.

Puhas ja hästilõhnastatud publik. Publik , kes ilmselgelt peale me esinemise lõppu oma kõhud lõpuks täis sai.
Esimene esinemisplats oli küll piisavalt suur, et lasta tantsida kogu me tolleõhtusel bandel, otsustasime sellegipoolest lavalaudu kulutada lasta vaid kahel paaril korraga. Seda just seepärast, et mitte lasta publikul pead sassi ajada mitme paari jälgimisega. Filigraanne ja veatu esinemine. Loomulikult ja jällegi.

Kuna tee esinemisele viis läbi köögi , siis noppisid kokad kalad me hulgas välja ja serveerisid publikule. Jh. Niiet lavale nad ei jõudnudki. Ja kes vastupidist väidab on rahvatantsus absoluutne võhik.
Muuseas tegi üx me hulgast t(T)ütart lava taga. Priit- siinkohal ma seekord veel näpuga su poole ei näita.
Esimene esinemine purgis tegime breigi ja suundusime teisele korrusele me suure naaberrahva järgmisele kultuurilisele harimisele. Rahvas ju suur ja vajab palju harimist.
Kuna me tantsulka jaoks oli seekordne esinemise plats lausa maailmatuma suur tuli meil lavale minna rohkemate paaridega, et ruumi paremini ära täita. Sedapuhku juhtus sedapsi, et kööki me enne esinemist ei läbinud.
Heh, publikuga tantsuks sebis sedakorda me pisim meestantsija Perekonnavalsiks lavale vist selle publiku hulgast kõige pikema tibina ( ilus tüduk oli, tuleb mainida). Pealtvaatajaskond oli tõepoolest sel korral seal teisel esinemisel fantastiline.
Peale võstupleeniet järgnes umbes sama pikk pildistamise seants. Keep smiling kestis vähemalt tund-kaks. Kord kaunis piiga, seejärel kergelt vindine meeskodanik, siis veidike rohkem vindine meeskodanik, siis jälle kaunis piiga(jee). Ei lastud ega lastud kuidagi ära. Modellindus saabki nüüd me uueks kutsumiseks.

Teel esinemiselt riietusruumi tervitas meid isiklikult päälinna au ja uhkus, viimase aja uudsusportallide vankumatu liider, herr meer E.S isikliult. Tõsi. Jh. Tervitas ta meid teiselpool klaasi ja samal ajal süües,kuid me ei lasknud end sellest faktist segada. Võtsime tema siirad ja lahked tänusõnad vastikusega südames aupaklikult vastu.

Rõivastusime. Läksime kodudesse ja võtsime kalliste sõprade seltis vastu aasta uue.


Head Eesti Uue Rubla aastat!