Ehk lugu sellest kuidas me Narvas kalal käisime.
Üsna varakevadel saime kutse Narvast. Eelmisest kalapüügist sealkandis oligi juba päris palju aastaid möödas. Nii 10 või rohkemgi veel. Seda keegi enam täpselt ei mäleta. Igatahes piisav aeg, et unustada.
Nii asutigi ühel maikuu algupoolel suviselt soojal päeval ida poole teele. Kogunemiskoht oli seekord nihutatud veidi rohkem lääne poole. Eks ikka selleks, et me rohkem teineteise seltskonda nautida saaks. Kesklinnast korjati peale MM ja Lasnamäe veerult sai seltskond ratastel pinget veelgi juurde. Ja siis pani Lepp leekima. Täie rauaga idapiirini välja. Kui piiri poleks ees olnud, mine tea, millal pidama oleksime saanud. Ning kuna järjekord oli üsna pikk, otsustasime siiski Narva jääda.
Bussis jaotati kõigile kavad tantsudega. Ettenägelikult oli igale tantsule pandud ka oma hind. Eks ikka selleks, et me teaks, kui palju mingi tants meile maksma läheb. Aega me ei raisanud, viskasimegi kohe alguses võrgu välja, et võimalikult suur saak kätte saada. Läks korda.
Peale meie said lavalaudu tallata nii suuremad kui väiksemad vene kultuuri esindajad. Temperamenti jagus. Eesti kultuuri esindas naisrühm Kuppari oma kaunite naiste ja sulnite valssidega ning meie.
Peale kontserti oli väike kohvilaud garderoobis. Ja ega pikalt aega raisatud, kiired Rimi ringid ja asusimegi kodu poole teele oma rikkaliku saagiga.
Soovitan soojalt teistelegi: Narvas on väga kalarikas Emajõgi. :)
