Tere kallid kaasvõitlejad.
Toon siinkohal ära lingi milles on pildid Bonnis käinud kultuurikollegidelt.
http://www.flickr.com/photos/eestikoor/
neljapäev, november 24
reede, november 4
Vene rulett
Võiks mõelda, et kui trennid nädalate kaupa ära jäävad, siis on aega memuaare kirjutada või midagi. Võta näpust, kibe põllutööde aeg ja enne lund vaja veel viimased küttepuud metsast välja tuua ja mida veel. Kellel see maht. (Või kuidas selle asja õige nimetav kääne oleks, kui näiteks küsimuses 'On sul mahti?' on see asi osastavas) See selleks.
Aga see va viimatine esinemine väärib oma ainulaadsuses siiski ka blogisissekannet.
Et mida ainulaadset on Võhma esinemises, kui see juba kolmandat aastat toimudes suisa traditsioonilisusele pretendeerib?
Ehee. Kes pole seekord käind, see pole näind ega tund, mis tähendab madalstardiasendis saali ukse vahel kõrv kikkis oma saatust oodata, et mis pauk nüüd rauast tuleb.
Formaat oli seekord nimelt selline, et publik pakkus välja numbri ühest 26-ni ja esitamisele läks vastava numbriga tants meie tantsukaardilt. Tõsine vene rulett, kas teate. Ega siis kõiki neid tantse pole ju see hooaeg jõutud veel läbigi teha. Või et kui parasjagu Võhmal kohalolev seltskond on mingis tantsus harjunud kõik ühelt poolt välja tulema, siis nüüd tuleks kibekiirelt ja otse lives ilma eelneva testimiseta muudatus sisse viia. (Sorry, tulin just töölt, sõnavara teatud suunas kaldu) Ja siis et kas viied-kuued selga või seljast maha? Rätikud pähe või mitte? Kuspool selle kõige juures publik on? Vahemärkusena siis, et kuigi saal oli sama, lauad saalis üsna samade kohtade peal ja ilmselt ka suur osa publikustki sama mis eelmine aasta, siis seekord oligi publik hoopis teisel pool kui eelmine aasta. Täpsemalt, pööre 90 kraadi päripäeva.
Aga jah, kuigi mõned meie seast ilmutasid kergeid paanikamärke sellise formaadi suhtes, siis me oleme siiski veel väga noored inimesed, kes ei ole langenud rutiini ega karda uusi väljakutseid ja meeskond on meil super.
Seega kõik läks kui õlitatult - niikui number ja vastav tants oli välja hõigatud, siis meil kribin-krabin õiged kostüümid seljas ja vutt-vutt kõigile õiged tantsualguse kohad leitud. DJ igatahes nii kiirelt vastava numbriga muusikat plaadilt üles ei leidnud ja meil jäi aega ülegi, tegime natuke laineid ja muidu nalja.
Lõpuks läks publik kavalaks kätte ja hakkas numbrite asemel tantsunimesid pakkuma. Ega me kadedad polnud, tegime siis ikka Mulgi polkat ka, kui nad numbriga ainult ühe võrra sellest mööda panid :) Aga siis ei olnud enam nii huvitav ja meie aeg sai läbi ka ja vabastasime platsi järgmistele etteastetele.
Ühesõnaga mulle meeldis. Polnud aega pabistada, et kas ma ikka oskan või mäletan seda tantsu, mis nüüd järgmisena tuleb ja kuspoole mitu ringi pööret miskis tuuris meeles tuleb pidada. Tuleb nagu tuleb, et kui sassi läheb, siis on ju kohe vabandus võtta, et oh näe jah, ei saanud ju enne läbi mõelda... Ja ma ütleks, et takkajärgi mõeldes kalakesi nagu polnudki. Mõnus.
Aga see va viimatine esinemine väärib oma ainulaadsuses siiski ka blogisissekannet.
Et mida ainulaadset on Võhma esinemises, kui see juba kolmandat aastat toimudes suisa traditsioonilisusele pretendeerib?
Ehee. Kes pole seekord käind, see pole näind ega tund, mis tähendab madalstardiasendis saali ukse vahel kõrv kikkis oma saatust oodata, et mis pauk nüüd rauast tuleb.
Formaat oli seekord nimelt selline, et publik pakkus välja numbri ühest 26-ni ja esitamisele läks vastava numbriga tants meie tantsukaardilt. Tõsine vene rulett, kas teate. Ega siis kõiki neid tantse pole ju see hooaeg jõutud veel läbigi teha. Või et kui parasjagu Võhmal kohalolev seltskond on mingis tantsus harjunud kõik ühelt poolt välja tulema, siis nüüd tuleks kibekiirelt ja otse lives ilma eelneva testimiseta muudatus sisse viia. (Sorry, tulin just töölt, sõnavara teatud suunas kaldu) Ja siis et kas viied-kuued selga või seljast maha? Rätikud pähe või mitte? Kuspool selle kõige juures publik on? Vahemärkusena siis, et kuigi saal oli sama, lauad saalis üsna samade kohtade peal ja ilmselt ka suur osa publikustki sama mis eelmine aasta, siis seekord oligi publik hoopis teisel pool kui eelmine aasta. Täpsemalt, pööre 90 kraadi päripäeva.
Aga jah, kuigi mõned meie seast ilmutasid kergeid paanikamärke sellise formaadi suhtes, siis me oleme siiski veel väga noored inimesed, kes ei ole langenud rutiini ega karda uusi väljakutseid ja meeskond on meil super.
Seega kõik läks kui õlitatult - niikui number ja vastav tants oli välja hõigatud, siis meil kribin-krabin õiged kostüümid seljas ja vutt-vutt kõigile õiged tantsualguse kohad leitud. DJ igatahes nii kiirelt vastava numbriga muusikat plaadilt üles ei leidnud ja meil jäi aega ülegi, tegime natuke laineid ja muidu nalja.
Lõpuks läks publik kavalaks kätte ja hakkas numbrite asemel tantsunimesid pakkuma. Ega me kadedad polnud, tegime siis ikka Mulgi polkat ka, kui nad numbriga ainult ühe võrra sellest mööda panid :) Aga siis ei olnud enam nii huvitav ja meie aeg sai läbi ka ja vabastasime platsi järgmistele etteastetele.
Ühesõnaga mulle meeldis. Polnud aega pabistada, et kas ma ikka oskan või mäletan seda tantsu, mis nüüd järgmisena tuleb ja kuspoole mitu ringi pööret miskis tuuris meeles tuleb pidada. Tuleb nagu tuleb, et kui sassi läheb, siis on ju kohe vabandus võtta, et oh näe jah, ei saanud ju enne läbi mõelda... Ja ma ütleks, et takkajärgi mõeldes kalakesi nagu polnudki. Mõnus.
Tellimine:
Postitused (Atom)