2x220m maanteetantsu Põlvamaa piiri poole.

Tere, kõik see pere!

Hommik algas ähvardavalt tinahalli tilkuva taevaga. Õnneks polnud kõigevägevam sedapuhku lätlane ja keeras minu taskus punnitavat kilekeepi nähes oma kraanid kinni.

Autoga stardipaika kulgedes hakkas asi arenema ja meeleolu tõusma Vana-Kuuste sildi juures, kui märkasin teosammul liikuvat kollaste vilkuritega kolonni. Sellest vaikselt möödudes silmasin masinate vahel paari paari mamsleid tantsu keerutamas.

Edasi oli terve teeäär nii paari- kolmesaja meetriste vahedega rõõmsalt lehvitavate tantsupaaridega palistatud. Ja seda mitmete heade kilomeetrite ulatuses. Tuju kõikseaeg kerkis. Oma järjekorda ootasid ka möödundsuvised Europeadeseltsilised Kolumatsid.

Lõpuks paistis Upsijate lähtejoon- Talvikese külasilt ja meie kogunev seltskond. Veerevkoosseis pargitud, oli kohaloleku kontrollajani 5 minutit. Õigeaegselt lõime oma pundi pikaks- pidime läbima oma 1,3km kuue paariga. Ja siis algas tore ootamine jahedal ent õnneks kuival ennelõunal mööduvate autode tuututamise saatel.

Jõudis kätte meie stardiaeg- 10:30 a.m., aga mürtsuvat kolonni ei kuskil. Tuli hoopis kuller sõnumiga, et kannatage veel 10 minutit ja püüdke siis võimalusel kiiremalt tantsida. Nii oligi. Umbes 600. sek. möödudes saabus eelsalk- jalgrattur ja varsti saateauto sildiga pikk veos.

Ja kostus- paistiski kauaoodatud ekipaaž, tundus, et mitte enam nii teosammul. Olin meie rühma teine vahetus. Mõnus ärevus hinges kasvas. Veoka varjust osaliselt nägin ehk tundsin ka muusikast ära Kiigadi-Kaagadi meie esikpaari esituses. Tea, mis järgmine tants on, mõtlesin.

Teatepulka saades vahetus fonogrammil lugu. (Ilma pausita). Tuli Raabiku, üsna pikalt tuli, pea minu teatetee lõpuni. Noor nägus neidis haardes kulges teekond hoogsalt ja lõbusalt, lausa lenneldes. Enne pulga uude pihku pistmist jõudis alata Savikoja venelane. Ei mingit lõppu veel, alles sai alustatud! Erinevad liikuvaid episoode Savikojast kolmanda vahetuse kannul sooritades keris maantee meid Tartust kaugemale. Sai veel otsake Tõmba Jürist tantsitud, kui neljas vahetus ohjad haaras. No aitas sinna kahest tantsupaarist ja mulle kahest etapist selleks korraks ning lahkusin rivist. Pealegi tööpost ootas.

Kokkuvõttes igati positiivne emotsioon ja tore ettevõtmine, kiitus korraldajatele!

Ootan põnevusega nädalalõppu ja Hiiumaad!

Teie Kahepaikne

savikoja venelane

Väikene õppematerjal meile teatetantsuks Võhma naiste esituses

Praktika

Laupäev 20. 08. 2011. Teatetantsu avapäev. Peale Tallinnast kolonni ärasaatmist sai kihutatud Palmse. Ja mida mina näen. Seisab Palmse mõisa parklas üks hall buss. Pole raske arvata, mis bussifirmale see kuulus. Ja kes roolis, loomulikult Jüri. Aga see selleks. Ega siis päev veel üllatustest läbi polnud. Selgus, et mul on veel tantsutund õhtul Võhma seltsimajas. Mitte, et ma tantse õpiks, vaid seekord olin tantsuõpetaja rollis. Segakoori õpilased olid väga tublid, kõik said tantsud selgeks, isegi karud.
Pühapäev. 21.08. Teatetantsu teine päev.
Hommikul tõusime vara. Mitte hommikul vaid suisa öösel. Äratus oli kell 3. Esimesed, kes bussile läksid olid võsukad. Neil väljus buss 03.45. Ümbruskonnas tiirutades, korjati peale kõik sealsed lauljad ja tantsijad. Meid sõidutati Kadrina-Tapa vahelisele teelõigule. Õues oli veel täiesti pime, kui kohale jõudsime. Õnneks oli naisrühma tantsuõpetaja eelmisel päeval teele kuldsed triibud maha tõmmanud. Nii puistatigi meid kuldsetele triipudele. Natuke ootamist ja juba paistiski kaugelt tuledekuma. Kolonn lähenes. Väga aeglaselt. Kell 05.30 oli aeg võhmakate käes. Tantsisime oma 175 meetrit ära.

(Tuleb mainida, et tantsida on vaja autost 3 meetri kaugusel. Sest veebikaamera lähemalt ei võta.) Buss korjas tantsijad uuesti peale ja sõidutas uude kohta. Saime tantsida veelkord oma 175m. Vahepeal otsustati teha meeskonna vahetus. Ja see paar küll õnnelik polnud, kes pidi siis tantsima 10-15 minutit järjepanu.

Meie distantsi lõpus tehti uuesti paus. Siis tantsisid juba kõik, kes veel jaksasid ja tahtsid, ning uue rühma esimene paar. Toimus suur ühistantsimine. Ja siis kolonn kaugenes.
4 tundi ja 6,5 km möödus kiiresti.
Emotsioon on VÄGEV. Väsimust pole. Mina tantsiks veel.
Jääme ootama Peetri muljeid Tartust.
Ah ja, kui Tallinnast mindi minema ilma teatepulgata, siis vahepeal oli keegi selle sebinud. Mis teade, see ikka on ilma teatepulgata.

esimene reportaaž teatetantsult

Läks siis lahti Tallinna raekoja platsilt.

Väike sõnavõtt ürituse organisaatoritelt ja antigi luba esimesel paaril ja 2 lõõtsamehel alustada. Esimestel paaridel oli ikka väga lühike maa läbida. Nii umbes 10-20m.

Liiguti Tammsaare parki, seal tantsiti terve rühmaga paar tantsukest.

Ja oligi aeg järgmisel rühmal alustada, saatemuusikaga vagun ees liikumas. Sellel rühmal oli juba pikem maa läbida. Järgmine paar liitus mingi hetk ja siis tantsiti juba 2 paariga. Ei olnud nii, et kui järgmine paar juurde tuli, siis pidi kohe eelmine lõpetama. Võis edasi tantsida, seni kuni jaksu ja tahtmist.

Ka muusikas polnud vahesid. Eelmise loo lõpp ja järgmise loo algus olid sujuvalt kokku miksitud, üleminek väga sujuv. Ei mingeid seisakuid.
Eks siis jääme ootama, millal järg meieni jõuab. Kellel varem, kellel hiljem ja kellel mitu korda.

kas on võhma?

Eile sai käidud Võhmal teatetantsu proovis. Pean kohe mainima, et seal toimus samasugune mokalaat nagu meil. Tundub, et tantsurahvas on igal pool samasugune. Ja teatetants suudab igal pool palju segadust tekitada.
Peale seda, kui kõik olid paaridesse jagunenud, asuti saalis uusi tantse omandama. Sain niivõrd-kuivõrd selgeks 3 uut tantsu: Viru valts, Upser ja Savikoja venelane. See viimane on meil ka vist uueks tantsuks valitud, nagu ma aru sain. Ei midagi rasket ega keerulist.
Trotsides vihma, otsustati siiski asi ka maanteel järele proovida. Mõõdeti välja 325 m pikkune teelõik ülesmäge. Algul kiskus asi küll kraavi poole, aga keegi sinna õnneks ei kukkunud. Mõningad arvasid jällegi, et tants käib aja peale ja kappasid 100-ga minema. Tagasi tantsiti juba hulka rahulikumalt. Au ja kiitus akordionimehele, kes terve selle tee kaasa jooksis, samal ajal ise mängides. Aga tema suust ei kostunud ainsatki nurinat. Pigem olid tantsijad need, kes nurisesid ja lauljatest ma üldse ei räägigi. Aga lõppkokkuvõttes olid kõik rahul. Ja nurisemine käib vist ka igal pool ja igal ajal asja juurde.


Õhtu lõpetuseks sain ma veelkord sealse tantsujuhiga selle maa läbi tantsida. Keegi oli lihtsalt avastanud, et neil pole mitte ühtegi pilti, ega videot oma õpetajast. Nii siis otsustatigi, et mina pean koos õpetajaga tantsima minema.
Kõige lõpuks võin ma öelda vaid seda, et võhmakatel on VÕHMA. Ja see pühapäeva varahommikune 6,5 km teelõik Kadrinas möödub kergel tantsusammul.

(Isegi see suur ja kohutav äikesepilv otsustas otsa ümber pöörata ja me jäimegi ilma vihmata.)

Edasi, seltsimehed unetud!
Kes tahab veel ühineda, see jõuab. :)

Kuidas me Baruto ristsetel käisime

Tänavu 14. aprillil Tallinna loomaaias sündinud amuuri leopard sai nimeks Baruto.
Idee anda aprillis ilmavalgust näinud kutsikale nimeks Baruto, tuli leopardi fännidelt, kes amuuri leopardide elu loomaaia veebikaameratest jälgivad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

http://uudised.err.ee/index.php?06232726

Kutsika ristiisaks sai sumomaadleja Kaido Höövelson, võistlejanimega Baruto, kes viis tänasel nimepanemisel läbi sumotraditsioonidega seotud ristimistseremoonia ja viskas soola halbade vaimude peletamiseks.

Tallinna loomaaia teatel vajavad amuuri leopardid igakülgset toetust, sest vabas looduses elab neid loomi tänapäeval vaid 35-40 isendit.

Tallinna loomaaed osaleb ülemaailmses amuuri leopardide liigikaitseprogrammis, mille eesmärgiks on nende haruldaste loomade taasasustamine vabasse loodusesse.

Teatetants- reporteris!!!

http://www.reporter.ee/2011/08/15/teatetants-tantsides-ja-musitseerides-labi-eestimaa/

Teatetants: tantsides ja musitseerides läbi Eestimaa

15.08.2011 20:51 | Saada sõbrale

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab Tallinn Euroopa kultuuripealinn raames 20.-28. augustini suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda ja 1000 km Eestimaa teid. Tantsitakse lakkamatult ehk 24 tundi ööpäevas, see tähendab, et ühe rühma lõpetamisel alustab kohe teine rühm. Keskmiseks liikumise kiiruseks on arvestatud 5,5 km/h. Teekonnal on plaanitud teha 15 minutilisi liikumispause, tantsides sel ajal kohapeal.

Teatetetantsu proov, kõik koos 750m

Teatetantsu proov Merle juures

Lehmade juurest keera vasakule

See hommik ei olnud üldse ilus. Juba äratuskella korduvalt kinni vajutades ja räästast veeladinat kuulates teadsin, et see õudus on alles algus. Et see jumal just täna peab lätlane olema! Linna sõites lainetas maantee veest ja lihtsam vist oleks kummipaadiga liikuda olnud. Ei tahtnudki väga mõelda, et mis saab siis kui selline ladin peaks aset leidma ka õhtuse teatetantsu proovi ajal. Äkki peaks kellelegi helistama, arutasin endamisi. Äkki kellelgi on vaba päev ja tal õnnestub ilm õhtuks ilusaks juua? Aga kes see ikka enam augustis puhkab! Suur suvi ju selja taga ja proovis on iga hing hinnas - kadusid ei saa väga lubada, kui piirdutakse ainult ühe prooviga. Linnas kulus vaid mõnikümmend sekundit selleks, et kontorisse jõudes olla üle keskmise märg.
Õnneks hakkas ilm tasapisi paranema ja päikegi tuli mitmeks tunniks välja. Hingasin kergendatult - unustades seejuures vanasõna "Ära hõiska enne õhtut".
Tunnike pärast keskpäeva saabus välguna selgest taevast sõnum Riholt, kes tervitas haiglast ning oli kurb, et ei saa meile õhtul tantse õpetama tulla. Targem vist olnuks täna telefon välja lülitada, ei jõudnud ennast ära kiruda. Oli aeg ennast ise asjadega kurssi viia. Õnneks oli Tom just eile valmis saanud plaadid muusikaga - paraku täiesti sobimatus formaadis. Seega - kui vajate mõnikord midagi, siis andke konkreetne ülesanne soovitavalt mõnele mehele - te saate raudselt täpselt vastupidise tulemuse, peaasi et nad ise rahul on. Puudujääv töö tuleb teil nagunii omal ära teha.
Keeruliseks ära ise oma elu ela - kordasin endale vaheldumisi kümneni lugemisega. Koduleheküljelt sobivas formaadis muusika alla laetud ja tantsude kirjeldused välja trükitud, sai asuda asja kallale. Õnneks oli meil taipu valida lihtsad lookesed, mille kirjeldus ja muusika ilusti kokku sobisid. Jäi veel vormistada cd. Ja jälle oli jumal lätlane! Ilusa pika faili salvestamiseks nõudis arvuti järjekindlalt dvd-rom'i, mida minu kontoritarvete varudes paraku ei leidunud. Tuli leppida lihtsama variandiga.
Just veidi enne Merle poole teele asumist tõestas jumal veel kord, et lätlane olla on uhke ja hää. Alguses tibad, siis vähe tugevam vihm, siis üldse mitte midagi kuniks kohale jõudes selge valge vesi taevast.
Meenus pesupulbri reklaam - see õudus ei lõpe iial! Aga ta lõpes siiski! Merle oli meile noortekeskusesse saali sebinud. (See jääb umbes sinna kanti kui lehmade juurest vasakule keerata)
Alguses proovis ka sealne tehnika meid alt vedada, aga Ivo püsivus viis sihile ning lustikummutus hakkas ilusti lugusid mängima.

Ilma suurema paanikata sai läbi proovitud tantsud. Tõsi, väikesi vaidlusi küll esines, aga need lahenesid õnneks rahumeelselt.

Vahepeal oli jumal aru saanud, et ta võib küll lätlane olla, aga selle hullude kamba käest tal pääsu pole. Nii keeraski ta oma veekraanid kinni ja lasi päiksel välja tulla. Oli aeg oma tantsuoskus maanteel proovile panna.
Väledamad vantsisid jala maanteele, mitte nii väledad säästisd targalt energiat hilisemaks etteasteks.

Ja siis hakkaski kohe juhtuma. Kõigepealt õnnestus meil enda hulka väikese vaevaga ära moosida üks juhuslik mööduja. On ikka narr - arvas et suudab meie eest ära joosta!

Sunniviisiliselt vabatahtlikele ülesanded selgeks tehtud, kaameramees Pika auto pagasnikusse topitud - ja šõu võis alata. Seekord lehmade juurest vasakule keerata ei saanud ning kulgeda tuli mööda sirget maanteed. Viie minuti ja kolmekümne viie sekundiga sai läbitud ca 700 meetrit. Supertulemus, arvestades et teatetantsul on meil 200 meetri läbimiseks aega 3 minutit. Ja siis sama tee tagasi. Tantsides loomulikult - mida teie siis mõtlesite?

Pärast väsitavat treeningut tähistasime veel pisut Merle sünnipäeva ja lobisesime niisama maast ja ilmast. Guidole me seekord helistama ei hakanud, sest kõik juba teavad et ta pole grammigi alla võtnud. Seepärast valisime oma seekordseks ohvriks Kaabaka. Kahju et teda meie hulgas polnud - kindlasti poleks siis nii palju kringlit alles jäänud. Lubasime talle küll tükikese Smartpostiga saata, aga paraku ei avaldanud ta meile oma aadressi. Noh - eks ta ise teab, millest ilma jäi.

Igatahes on MNF-i meeskond valmis minema sirge seljaga Teatetantsu rünnakule.
Peamine on leida paat ja lehmade juurest tuleks vasakule keerata.
Kas kalkuleerin uuesti?

Saksa muusikat teisest valdkonnast

http://www.rammstein.de/tour2011/index.en.html

Minul pilet Riia kontserdile olemas