Kuidas see tuli siis tuleb ..

   Kui tantsupeo proovid algavad juba esmaspäeval ei saa ju tantsijad tuld saata oma maakonna-
linnas . Seega tuli valida mõni kaugem koht . Kenad korraldajad tulid meile vastu ja pakkusid kena pühapäeva . No kes oskas paar kuud tagasi arvata , et ilmataat on seekord lätlane . Mitte , et sellest ennast häirida lasksime , meie olime kohal .
  Nii siis nagu ikka tuleb alustada algusest .
  Kuna meile oli määratud pühapäeva hommik kusagil teispool Käru oma 10 km  , siis üks mõistlik tantsija läheb ju kohale juba laupäeval .
 Kuna meile pakuti pesapaika ühes kenas looduskaunis kohas seal ligidal oli vaja välja mõelda , kuidas rattad sinna saada . No pole ju võimatut , kui seltskonnas leidub kena naisterahvas kelle autol on konks ja rendis ju haagiseid saada , mõeldud tehtud . Reedel kokku kogutud rattad ja laupäeva hommikul veel mõned ratturidki peale korjatud asusime teele . Saime kaks kohale jõudmise õpetust , üks naistele teine meestele . Pean tunnistama , et minu jaoks osutus naiste seletus liig keeruliseks ja kuna oma autorooli usaldasin ka meesterahva kättesse trükkisin välja meeste õpetuse tundus kiiremini kohale jõudvat . Nii see ka oli .
  Oodates ära veel ühe sõiduki täie rahvast . Tuli siiski tööriided selga ajada , sest tasuta lõunaid ju pole ja ilm oli imeilus , mida oleks patt lörri lasta  . Seekord tuli siis ööbimis koha eest pisut puid metsast välja vedada , et pererahvas ka talvel saaks mõnusalt maal käia .
  Esimeses puude peatuspaigas ootas meid ees rästik . Uss ilusti koju saadetud saime puud käru  peale ja maja juures maha . Järgmises puu pesapaigas läks asi veel huvitavamaks  . Käisime siiski nõelaotsas ära , see tähendab , et maa sees oli herilase pesa . Üks meist juhib tema sai 2 nõela ja viimane täpselt otsa ette kahesilma vahele , õnneks piirdus see siiski vaid ehmatusega ja hommikuks ei olnud meil paistes silmadega autojuhti .
 Vahepeal sõime Krissu kaasa tehtud riisipada ja töö  jätkus .
 Veel mõned kohad puudest lagedaks , vahepeal liitus veel paar hilinenut meiega , kui töö tehtud oli veel rahvast oodata . Vahepeal oli Siimust saanud siilionu ja seda kogu nädalavahetuseks .
  Siis tsill ja grill . Miskipärast oli meie köögi toimkond vist arvanud , et kohale tuleb kogu selts või vähemalt mõlemad segarühmad , aga võta näpust oli vaid 11 kena inimest .
  Kui tsill oli juba piisavalt kestnud ja öö saabus , maandusime oma telkides . Ühtäkki kuuleme hirmsat krõbinat - nii korras sajab . Oh õnneks oli keegi veel lõkke ääres ja lisas oksi mis praksusid . Ent hommikul kella viie paiku oli see siiski vihm mis meid kostitas oma krõbinaga vastu telgi katust . Kuno oli meile laupäeval korduvalt meelde tuletanud , et homme sajab , aga kes siis teda kuulda tahtis . No midagi mõeldes , et äratuseni on veel kaks tundi , kamandasin oma telgikaaslased telgi seintest eemale ja püüdsime uinuda . Kell sitse tõustes ei olnud vihm lahkunud . Olgu andsime talle võimaluse veel kaks tundi sadada ja soovitasime siis lahkuda , sest kes rõõmustab vihma üle kui peab ratta seljas olema . Vahepeal oli tekkinud ka plaan tuli kaaperdada , ehk pantvangi võtta . Lunastuseks pidime nõudma ilusat ilma proovidesse ja peole .
 Hommiku kohv ja söök tehtud asusime teele olime siiski oma 30 km eemal oma tule toomise kohast . Kohale jõudes liitus meiega veel kolm kaaslast , lisaks kogunes veel teinegi seltskond ühest teisest tantsurühmast , neile me nokkasid ei andnud , sest nemad meiga koos trenni ei tee  . Enamusel olid kiivrid juba tuunitud jäi veel viimaseid abistada ja siis rattale samuti sildid külge , sest kõik peavad ju teadma kes me oleme . Õnneks sai ka vihm lõpuks aru ,  et tal on viimane aeg lahkuda .
 Loomulikult olid kohal ka kaamerad , kes siilionult ka intervju võttis . Samas saime alustada ka oma lauluharjutusi. Lubades laulda kogu 5km trügisime tuleratta taha jättes teised taha poole .
  Lubatud tehtud Siim keeras selja sõidusuunda ja laul algas . Tuleratturid küsisid kas me jätkata ei soovi , meiega olevat nii lõbus . Kahjuks pidime siiski tule edasi andma ja ise suuna ööbimispaika võtma. Vaja oli veel toitu hävitada ja telgid pakkida . Otsad kokku tõmmatud asusime Tallinna poole taas teele .
 Mõned maha puistates ja viimased rattad ühte garaaži hoiule pandud . Oligi kodu pea käega katsuda .

Ja nüüd proovid ja peab lootma , et see tuli ikka Tallinna jõuab .