Ellujäämis kursus minu moodi

Tuli siis tore möte , et minna Roheliste rattaretkele . Sel aastal Saaremaa pisut ju südamelähedane ja teada et väga mägine see ala pole , lootes eelnenud kaunile ilmale regasime ühe vahva seltskonna .
Reede hommikul startides oli ilm kaunis ja üks meist oli veel pikki pükse kotist väljaloopinud , et asju liigapalju poleks. Laevale jõudsime kenasti , sadamasse ja kohe praamile algus oli super . Kuna olime jõudnud ilmselgelt varakult Kuressaarde otsustasime veel sööma minna enne pikka matka . Istusime Willemis kui avastasime , et keegi on päikse pihta pannud ja siis see algas ... vihmasadu loomulikult .
Me ei lasknud ennast siiski heidutada viisime auto ära panime oma rohelised käepaelad peale ja istusime rattaselga . Lossihoovis oli avamine ja Tehumardi poole teele lootes , et vihm lakkab . Kuulasime Lindpriisid ja sõtkusime edasi . Salmel tuli siiski loobuda asfaldist ja siis see algas jäle pori kauni merevaatega . Lõunapaus tuules ja tormis ja siis jälle pisut asfalti kaunid kiviaiad , Viidumägi , Saaremaa ainus langus 14% hea et rada teistpidi ei kulgenud , Ja juba olimegi Loona mõisas. 58 km selja taga läbinisti märg ja vihma sadu ei lakanud .
Saime kätte oma telgid , enamus otsustas kasutada kotis olevaid kuivi riideid kellel oli ka jalanõusid . Sööma ja siis lasti meid mõisa sisse tunnikeseks kuulama tuulegeneraatorite teemalist vaidlust . Hilem toimus veel õues kontsert Kihnupoistega , kuid meie valisime telgi ja Jäägri .
Vihma ikka veel sadas ja sadas hommikul viieni . Hommikul tervitas meid meeletu tuul ja siis uurides oma varustust arvasime , et meile aitab enamusel polnud kuivi jalanõusidki ja kilekotid olid kaa otsas mida kasutasime sokikaitsetena niiskuse eest . Nüüd mõistan selgelt neid kodutuid kes käivad kilekotid jalaümber . Korra küll kaalusime et ehk kuivavad sõiduajal riided ja jalanõud , kuna tuul on kenasti öeldud see meenutas suisa tormi . Siiski ei hakanud me seda proovima .
Õnneks oli meil seekord oma turvabuss kaasas , kuna sinna kõik ei mahtunud läksin siis hommikul pool 9 saaremaa onupega üles ajama , et auto kätte saada Kuressaarest . Teel tagasi väljakule nägin juba mitmeid rattureid kes olid võtnud vale suuna st Kuressaarde ilmselt auto järgi , nii ka meie asjad kokku ja Kuressaarde shoppama . Kes sai jalanõud kes pusa kes dressid . Juba eelmisel päeval oli müüa sõnul pood tühjaks ostetud kummikinnastest kalossidest ja kummaritest .
Kuna mehed otsustasid osalt nässu läinud plaanide asemel tööga tegeleda tuli meil oodata .
Istusime jälle Willemis kus oli üsna palju roheliste käepaeltega rahvast tõenäoliselt ka siiski loobujad.
Kuna nädalavahetus oli planeeritud saares olemiseks otsustasime oma ringi sõita autoga vastas suunas . Kaalil käisime Ivo Linna muidugi ei teadnud , et me tervepäeva varem tuleme ja polnud kohale jõudnud , sealt edasi Angla tuulikute juurde , kus tädi algul rahatahtis , kuid tänu meie vestlusoskusele ja rohelistele käepaeltele saime siiski sisse jagasime tädile väärtusliku infot matkaliste kohta ja jätkasime söitu . Veel käisime orissaare Maalinnuses , Jaanalinde vaatamas kus polnud veel hooaeg alanud ja me nägime jänkupoegi keda tavaliselt ei eksponeerita veel kuidas faasan oma poega lendama õpetas . Mõni sai känguru süleshoida või niisama pai teha . Edasi Koguva külla kus avastasime et kohe algab muuseumi öö ja tuleb etteasteid , kuna meil veel aega oli jalutasime külavahel käisime mereääres vaatamas kuidas vihmapilv läheneb . Vaatasime üle Smuuli enda koos varesega ja tegime pikniku . Vihmapilv otsustas meid siiski säästa ja kuna nägin rahvariideis rahvast lootsin , et ehk teevad ka mõne tantsu . Seda nad tegid , tegemist oli Orissaare rühmaga Viirelind . Välja olid nad tulnud kahe rühmaga ühed ilmselt lapsed ja teised noored . Tublid olid lapsed tegid rohkem küll mis kästud noored tundsid juba asjast mõnu , mis sest kui jalg murul libises või lähedal asuvast merest kalaparv kohale saabus. Vahepeal palusid meieseltskonna mehed kes ei tea tantsust midagi , et seletaksin mis toimub . Nagu tavaliselt jutustas enamus lugusid küavahel kekslevatest neidudest ja neid jahtivatest poistest , hiljem said nad kokkuleppele ja keerutasid koos .
Lõpuks hakkas meil siiski lõplikult külm , kuna meid tantsima ei lastud otsustasime ära tulla . Selgus et too vihmapilv oli täpselt napilt küla kõrvalt möödunud . Sadamasse ja jälle meil vedas 10 min ootamist ja laevale . sadamas nägime mitmeid kaaskannatajaid rattad katusel või kokkupakitud autos .
Kusagil Turba kandis nägime veel üht tuttavat ratast , jäi arusaamatuks kas ta tõesti terve tee väntas .
Napilt peale Eurovisiooni algust olimegi kodus .
Pühapäeval siis arutame oma üli jubedaid asju lahti ja arvame , et täiemõistuse juures me polnud kui reedel sõitu alustasime. Mõistan , et pole halba ilma on valed riided , aga see oli ka paremini varustatud inimestele suur katsumus . Nii roheline ma veel pole , et oleks kõigest hoolimata laupäeval sõitu jätkanud .