Kõik algas täiesti ootamatult ühel ilusal tööpäeva hommikul.E-postkasti potsatas suure juhi kiri, et meie sportlik kollektiiv hakkab nüüd iga kolmapäev jooksmisega tegelema ja pange oma nimi tiimi kirja.Mõtlesin,et tark ei torma ja et enamus kolleegid on minust kümme ja rohkem aastat nooremad,et las panevad ennast kirja äkki saab tiim täis.
Viieliikmeline tiim saigi ruttu täis , ma hingasin kergendunult ja suundusid tööpäeva lõppedes sportlikku õhtupoolikut veetma telekast korvpalli finnalmängu jälgides, õhtune trenn oli täiesti jõukohane ,hommikul ei valutanud ükski lihas ja tundsin ennast väga tervelt,kuna minu lemmikmeeskond oli võitnud.
Järgmisel hommikul aga tabas mind üllatus,kuna mind oli lülitatud meie kollektiivi teise tiimi.Nii saigi minust jooksja või vähemalt sõrkija. Pärast esimest etappi kadrioru pargis ma pärast nelja kilomeetri läbimist elustamist ei vajanud, järelikult oli tervislik üritus.
Over the Hills and far away !
Täpselt sellised Gary Moore -i hittloo laulusõnad tulid meelde ,kui sörkisin esimest kilomeetrit Eesti energia teise etapi "tervisejooksu" rajal.Esimesest Glehni lossi juurest minevast tõusust üles saades oli pulss nii punases kui punases - umbes 170. Tundsin kuidas tervis kehasse voolas aga hea meelega oleks istunud maha ja oodanud ,et ta ära voolab ja siis rahulikult koju läinud.Aga kus sa sellega ei saanud ju töökaaslasi alt vedada.
Nii,et läks edasi. õnneks oli rada päris huvitav,viimati sai siin metsade all kelgutatud ,suusatatud lapsepõlves.Jooksjaid olid ka igasuguseid-mõned tormasid mööda nagu kurjast vaevatud,mõned jalutasid rahulikult väikeestes salkades tööasju arutades ja suusakepid kaasa lohisemas, mõned sõrkisid veel aeglasemas tempos kui mina ja nägid välja sellised ,et kohe kukuvad sinna metsa alla surnult maha - ühesõnaga kõigile midagi.Lisaks süstisid rajal positiivseid emotsioone sildid nagu " SINU EESJOOKSJA TAGA JOOKSEB TSEMPION !" Nii,et kui peaaegu viis kilomeetrit oli selja taga oli päris inimlik tunne arvestades seda,et viimane jooksmine jäi umbes kümne aasta taha.
Jooks toimub igal kolmapäeval ja distants on 5 kilomeetri ringis ja jooksud toimuvad erinevates kohtades Tallinnas. Soovitan kõigile !
Kadestamapanev ja kiiduväärt ettevõtmine igal juhul! Minu arvates väärib üleskutse igati järgimist. Ma kontrollisin igaks juhuks id-kaardi pealt vanust järele ja sain kinnitust, et selliste vahemaade jooksmine mulle kontimööda ei ole, aga suusakeppidega vehiks küll. On's kedagi, kes viitsiks kampa lüüa?
VastaKustutaVeel aasta tagasi tundus mulle, et kui päeval pole jooksmas käinud, siis on nagu päevast midagi puudu. See oli nagu narkootikum mulle. Igatahes väga tubli sinust. Hoiame sportlikku lippu kõrgel. :)
VastaKustuta