Peking vol.1 - neljapäev, reede

Ühel sügisesel neljapäeval alustas kamp reisi- ja tantsuhuvilisi Tallinna Lennujaamast teed Pekingisse. Soojenduseks võeti sihikule Helsingi Vantaa lennujaam. Kes kaua reisinud pole, siis sellele teadmiseks, et aastatetagune hea tava lennujaamas, kus koos reisivad isikud paigutatakse lennukis kõrvuti või lähestikku, kehtib vaid selle meeldetuletamise korral. Isegi kahekaupa üle leti ulatatud passid andsid tulemuseks istekohad seinast seina. Pooletunnisel Helsingi lennul ei lasknud me ennast sellest häirida vaid ootasime lõbuga oma uut pinginaabrit pisikeses lennukis. Kuna tagasihoidlikku suurusega Tallinna Lennujaam osutus siiski piisavalt suureks, et igaüks saaks ennast tunda individuaalreisijana, siis tänu Finnairi "Leia oma naaber"-mängule õnnestus Helsingi-Peking lennukis rühmal omavahel juba lähemalt tuttavaks saada. Pärast Iivo Nei malekoolile sarnanevaid avanguid ja vangerdusi leidsid kõik omale rahuldavad istekohad ja naabrid. Ei oska kommenteerida, kas Finnair sai vihjeid meie majutusnimekirjast või oli tegemist saatuse käega või selgeltnägemisega, igatahes sai Tom Jüri M.-ga lähedaseks juba Tallinn-Helsingi lennukis.
Vantaa lennujaam ei hiilga just vabaajaveetmise võimalustega mitmeks tunniks. Üheks ajaviitevormiks oli pildiautomaadile sarnanev kabiin, kus sai endast teha foto ja kirjutada tervituse rahvale. Pilte näidati hiljem terminali suurel ekraanil.


Kell 18.00 sirutaski lennuk tiivad ning ca 8 tunnine lend Pekingisse sai alguse. Lennukis pidasid Tom ja Jüri L. oma sõna - õlu ja vein oli tasuta ja baar oli kogu aeg avatud. Kes lennukis oli magada märganud, see oli õnnega koos.
Kohale jõudsime reede varahommikul kell 7. Ajavahe koduga oli 5 tundi plussis. Lennujaamas tervitas meid meie giid Clare, kes kiiresti muutus eesti meeste lemmikhiinlaseks. Ilm ei olnud just turistisõbralik - pilves, seenevihmane ja suhteliselt jahe.
Sel ajal kui kodused mõnuga teist külge keerasid algas meie tihe päevaprogramm. Pekingi mõistes väikeses hotellis (12 korrust, 10+ tuba korrusel) vabu tube polnud ning nii jätsime kotid hotelli ootama ja suundusime linnaga tutvuma.
Esimeseks vaatamisväärsuseks oli Taevatempel. Tugevasti andis tunda tegemata jäänud kodutöö - enda kurssi viimine Hiina ajalooga. Nii jäidki mitmeks päevaks defineerimatuteks mõisteks enimkasutatud kolm ajaloolist verstaposti - Ming dünastia, Quing dünastia ja "before 20 years". Taevatempel on ehitatud 15.sajandi alguses. Ming ja Quing dünastiad palvetasid seal taevale ja hea saagi eest. Templi ümmargune vorm sümboliseerib taevast, vundament ja teljed on neljakandilised, sümboliseerimaks maad. Oluliste ehitiste katused on sinised, sümboliseerimaks taevast, kollane värv sümboliseerib keisrit ja roheline budismi. Majesteetlik Hea Saagi palvela asub 6 meetri kõrgusel kolmekordsel marmorplaadil. Templis leidub 28 sammast, millest kõik tähendavad midagi - ühe ringi postid aastaaegu, teise ringi omad 12 kuud ja kolmanda ringi omad vana-Hiina ajaühikuid (täna = 2 tundi). Omapärane on, et kõik sambad pärinevad ühest puutüvest.


Siin ja edaspidi nähtud draakonid ja fööniksid tähistavad keisrit ja keisrinnat. Kompleksis on hulgaliselt sadu aastaid vanu küpresse. Nendest ühe 500-aastase läbipõimunud oksad meenutavad 9 draakonit. Kompleksi põhiosasid ühendab Danbi sild - pealtnäha 360 meetrine lai tee, aga kuna selle all jookseb tunnel, siis kutsutakse seda sillaks. 360 meetri kõrguste vahe on 5 meetrit, see tekitab visuaalse tunde nagu kõnniksid ülesse taeva poole.
Kompleksis leiduv Taevaaltar on ehitatud marmorist ja seal kummardati talvisel pööripäeval taevast. Kivide arv igal ringil jagub kolme või üheksaga.



Vaatamisväärsus nähtud, saabus aeg keha kinnitada. Söögid olid täiesti hiinapärased. Laua keskel keerlevale klaasplaadile toodi erinevad road, riis ja supp ning igaüks sai endale meelepäraselt ette tõsta. Vaagnate arv oli lauas istunud inimeste arv miinus üks (reeglina 10 alust koos riisiga) ning koosnes erinevatest kana-, liha (looma, sea, linnu)- ja kalaroogadest. Suppi (meie arusaama kohaselt puljong lisandiga) serveeriti reeglina kõige viimasena ning magustoiduks oli alati arbuus. Söögirelvadeks sai kasutada nii pulke kui kahvlit. Kõik söögi- ja jooginõud olid miniatuursed ja alguses harjumatud. Paraku pidi tõdema, et väikses koguses söödud toidud andsid oluliselt pikemaks ajaks täiskõhutunde kui kodus korraga sisselahmitav suur praad. Kes arvas, et ühest väiksest klaasist joogist jääb toidu kõrvale väheks, see sai juurde tellida veini (täiesti joodav) või õlut (joodav teatavate mööndustega).


Seejärel läksime tutvuma siiditööstusega. Kuulanud-vaadanud ca 15 minutit kuidas siidi saadakse juhatati meid suurde poodi, kus igaüks võis valida siiditooteid tekkidest-patjadest ja vaipadest kuni siidisallide ja kotikesteni.
Oligi aeg siirduda hotelli ja tutvuda oma elamisega. Hotellis anti esialgu kahe inimese peale üks võti. Teise võtme saamiseks tuli deponeerida retseptsioonis 50 kohalikku. Selle selgeks tegemine esimesel inimesel oli suhteliselt keeruline, sest inglise keele oskusega näitsikud just ei hiilanud. Aga kasutades lihtsaid sõnu nimetavas käändes ning sõnade sisu selgitavaid abivahendeid õnnestus ennast täiesti arusaadavaks teha. Järgmistel olla juba lihtsam olnud.
Hiinal oli aga veel üllatusi varuks - mobiiltelefonil muutusid helistaja numbrinäidud lotovõidu numbrite sarnaseks - 01918754, 01987456 jne. Valitud kõned olid pikkade pausidega kuniks need teisele poole kohale jõudsid. Seega sõltus telefoni kasutamine suuresti vajadusest ja rahakoti suurusest. Internet oli avalikus internetipunktis "pedaaliga" ja hiinakeelne ja nii saigi alguse minu 7 sidevaba päeva, mis on täiesti tervendav.
Õhtul sai seenepaduvihmas veel ülevaadatud järgmise päeva festivalirongkäigu toimumiskoht. Aga selles juba järgmises loos. Esimene pikk päev, milles ärkveloleku aega 25-26 tundi oli jõudnud oma õnneliku lõpuni,