Peking vol.4

Pühapäeval jõudsime lisaks festivali rongkäigule külastada ka kuulsat Taevase Rahu Väljakut ja Keelatud Linna. Taevase Rahu Väljak on maailma suurim väljak - 880 x 550 meetrit. Välismaailm tunneb väljakut peamiselt 1989 toimunud sündmuste kaudu. Keelatud Linn on keset Pekingi linna asuv kunagine keisrite elupaik - sümmeetrilise arhitektuuriga täismajapidamine hoonete, siseõuede, aedade, kanalite jms-ga. Keisrid elasid seal 15.sajandist kuni keisririigi kukutamiseni 1912. Lihtsad inimesed sinna ei pääsenud - sellest ka nimi Keelatud Linn. Kompleks on ümbritsetud 9 meetrise müüri ja vallikraaviga.
Õhtupoolikul saime osa hiina teetseremooniast. Uskumatu oli, kuidas tegelikult paar lonksu teed mõjus kosutavalt nii kehale kui vaimule. Igaüks sai muu hulgas näha imet kuidas vette asetatud teepurumunast vormus klaasis kaunis lill ja tee oli täiesti joodav. Mina sain targemaks, et kogu oma teadliku elu olen ma nn puruteed kas nüüd absoluutselt valesti aga igaljuhul totaalselt teistmoodi valmistanud. Meile harjumuspäraselt tee valmistamine kannu ja selle hilisem lahjendamine veega on hiinlastele tundmatu. Nemad kallavad sobival temperatuuril vee (70 kraadi, harva ka 90) teepurule ning peale mõnesekundilist tõmbamist kallavad tassi. Kodus proovisin järgi, kas see siin ka nii mõikab või oli tegemist puhta müügitrikiga. Ja uskuge või ei - on vahe sees, ka kohaliku täiesti tavalise musta tee puruga. Loomulikult saime peale tseremooniat külastada poodi ja osta koju teevarustust tassidest, kannudest kuni teeni ja lisanditeni välja.

Esmaspäeval oli meie sihtkohaks Suvepalee. Suvepalee on Hiina keisrite suveresidents, kus Hiina keisrid puhkasid oma elust Keelatud Linnas. Tegemist on suure pargiga, milles kohtab kõiki klassikalisi hiina aiakunsti elemente - taimed, paviljonid, teerajad jms. Suvepalee asub KunMing järve ääres ning keiserliku pargi ajalugu ulatub tagasi 12.sajandisse. Täna nähtav kompleks on suuresti pärit 19.sajandi lõpust, mil Suvepaleed kasutas kuulus Hiina keisrinna CiXi (ärge imestage, et te temast midagi kuulnud pole või ei mäleta. Mina ka ei teadnud, aga internet on tore asi ja kuna summa ei sõltu liidetavate järjekorrast, siis parem kodutöö pärast reisi kui üldse mitte). 19.sajandi keskel põletati kompleksi hooned maha ning CiXi lasi need sajandi lõpus taastada algsel kujul.
Kohalikus häälduses on keisrinna nimi "sis'sii". Minul tekkis esimene assotsiatsioon koheselt Austria keisrinna Sissiga (19.sajandi keskpaik), kellega ei ole Hiina keisrinna või tema nimi kuidagi seotud, aga hämmastav kokkusattumus tundus see sellegipoolest. CiXi oli kaval ja tark naisterahvas, kes oma päritolult oli küll keisri "kõrvalnaine", kuid kes valitses Hiina riiki alaealiste laste asemel. Kõigepealt oma alaealiselt keisriks saanud poja eest ning hiljem oma alaealise vennapoja eest. Tema karjäär on seotud nii mõrvade, seksuaalsete eelistuste kui intriigidega. Kõigest hoolimata õnnestus tal riiki juhtida mitukümmend aastat.
Suvepalee kompleksis on esindatud Hiina erinevate piirkondade aiakultuurid ning sealt leiab ühe maailma pikima katusega kaetud "koridori", mille ehitamise eesmärgiks oli, et keisrinna saaks ka halva ilma korral loodust nautida. Ei saa kurta - seenevihma ajal oli seal tõesti mõnus kõndida ja ümbrust vaadata, kui vaid neid va turiste poleks nii palju ette jäänud! Järve kaldale on ehitatud Marmorpaat. Loomulikult ei ole tegemist paadiga selle klassikalises mõttes vaid paadikujulise mitteliikuva ehitisega, millelt keisrinna nautis vaadet järvele. Mitteliikuvaks ehitati see asjaoludel, et järv/vesi sümboliseerivat rahvast ning liikuvat paati keisrinnaga on rahval (loe: veel) väga kerge kukutada. Seepärast seisabki marmorist paat järvekaldal ning pole sealt kuhugi liikunud.
Peale lühikest paadisõitu järvel alustasime oma teekonda järjekordsesse "muuseumisse". Seekord tutvustati meile pärlimuuseumi. Peale lühikursuse läbimist ning teadasaamist, et Hiina on üks maailma suurimaid mageveepärlite tootjaid, sai igaüks proovida noorendavat pärlikreemi, mida kasutas juba keisrinna CiXi ning vastavalt soovile ja rahakoti suurusele sooritada taas sisseoste kohalikust poest.
Teepealsest telefoniputkast proovisime helistada Guidole, aga kahjuks oli telefonis kuulda vaid monotoonset pikka tooni.
Külastasime ka olümpiaküla, kus giid uhkusega rääkis, kuidas ujulahoone valmistamiseks kasutatud fassaadimaterjali oli üks kohalik ettevõtja sakslaste pealt järele teinud kuna sakslaste poolt pakutav osutus liiga kalliks. Nii saigi olümpiaküla ehitus jälle päästetud. Olümpia küla kõrval asub võimas hotellikompleks, mis koosneb mitmest kõrghoonest. Sellega meenus anekdoot kuidas eestlased hiinlastele sõja kuulutavad - peale eestlaste sõnumitooja ära kuulamist mõmiseb hiinlaste pealik mõtlikult ja küsib: "Kui palju teid oligi? Ah 1,3 miljonit.... Ja millises hotellis te peatute?"

Kui te arvate, et see on kõik, mida me Hiinas nägime, siis te sügavalt eksite - paari päeva kirjeldus on veel edaspidiseks jäänud.