Monday Night Fever: Hea, et Guits kaasas oli.

pühapäev, detsember 5

Hea, et Guits kaasas oli.

Kaalus ta rsk kyll alla pole võtt ja seekord me talle helistada ka ei saanud a ikkagi hea. Me suurepärane bande oli kogunenud nagu ikka TAKi väravasse. Nagu lubatud tuli meile Businessline.
Loomulikult eelnes sellele Marju mäng talle järgi tulnud autoga, olenemata faktist, et seekord oli talle järgi tulnud profesioonaalne bussijuht. Mitte Suur ega Väike Veski, vaid hoopis Kalju Veski.

Jutuvõistluse pildilt yx jook oli enne meie lavalaudadele astumist TUGEVALT keelatud. Mitte kirjapanijate poolt. Heh.
Bubussisõit läx normaalselt - isegi hästi. Et bussisõit sujuks oluliselt huvitavamalt, kui pioneeride retk metsakoolitusele, tehti ettepanek kuulata ära meie maailmatuma suurepärase blogi jutuvõistluse parimad 10 pala. Lugemisel sai selgex vaid see, et Lambiloo autor ei ole Guits, sest yliagresiivselt (vist petekas) väitis ta, et yxki pirn ei ole 210W -ne.
Kellel veel äraarvamise mäng tegemata, sai Triinult veel viimase võimaluse lunastada oma patt ja see tegu teox teha. Meie bande parimad deklameerijad asusid tegutsema. Guits luges oma loo suurepäraselt ette. Teised lugesid teiste autorite meistriteoseid.
Tartust korjasime peale Petsi ja pinget täis Voldi.
Viinaköögi lühter (tehtud pitsidest)


Egas midagi, suts sõitu veel ja olimegi kohal, trenn tehtud, supp söödud, viinaköök vaadatud, riided vahetatud, olime valmis esinema.

Tuleb tõdeda, et see koht on yx ilusamaid, kus me iganes esinenud oleme. Tavapärane lavatagune närveerimine ja lihaste soojaks tegemine. Teadagi.
Kuna buss oli suht täis, ei saanud me seekord suuremat kalaparve kaasa võtta ja teda lavale lasta. Seega pidid me kalakesed meid saalist kaema.
Esinemine tuli pea-aegu täiuslik. Nagu tavaliselt.
Tegu tehtud, asi hooleta. Peale oma tantsuetteastet lubati ka meid nö tsivilistide sekka e. saali.
Vaatasime lavalise tegevuse lõpuni, riietusime ja asusimegi tagasiteele. Kult.juhmi tungival soovitusel. Muidu ei jõudvat me tänase päevanumbri sees kodulinna.
Tartus puistaime maha taas Peetri, kes lubas ikkagi varsti tagasi tulla. Voldid jätsime kõik bussi. Bensukast taas kohvid ja kodu poole.
Taas kuradipiibel ja muud tavapärased bussitegevused. Peatselt ka Tallinn...
Seda, et kallid kaimud, oma teada ei saa ma jätta tõsiasja, et Priidik tahtis teha tytart oluliselt hiljem, kui seda rahvatantsureeglid lubavad. 3 tundi hiljem on ka kõige liberaalsemate kodanike jaoks liiga pikk vahe.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar