Kolumats 25

Möödunud sumedal suvel Bolzanos Europeadel käinud ehk mäletavad veel bussi tagaosas pesitsenud "Kolumatsi" nime kandvat rahvasumma. Need toredad Tartumaa tegelased tähistasid möödunud kuu 27. päeva õhtutundidel Rannu rahvamajas oma esimese veerandsaja täitumist koos kopsaka kaaskonnaga.

Rahvast oli kogunenud keskmise suurusega saalitäis ja peale akadeemilise veerandtunni täistiksumist ilmuski kolumats lavale. Selline ligi kahemeetrine mehemürakas, kaltsunukust maskoti kena koopia.

 

Väike sõnaline sissejuhatus tema poolt ja tuligi juubilar ise kahe tantsuga lavale etlema.

Sellised need tsüklid olidki: hakatuseks mahlakad sõnaseadmised elavalt maskotilt ja siis kaks tantsunumbrit Kolumatsi nimelistelt. Täitsa nauditav oli kuulata-vaadata. Lava taga olevale ekraanile projitseeriti pildikesi tähtpäevalise tegemistest ja parasjagu esitamisel oleva tantsu nimi. Nii mitu raksu järjepanu.

Vahepeal lubati ka registreeritud rahvarõivais külalisrühmad lavalaudu kulutama, igaüks ühe tantsuga. Näha sai Tarvastu segarühma, meile tuntud Kärutajate, Puhja segarühma ja Toome etteasteid.

Kui ühine Tuljak ka sooritatud sai algasid Kolumatsi poolsed tänamised, misjärgi said küllatulnud-kutsutud oma kingikoormast, lilledest ja parimatest õnnesoovidest priiks.

Seejärel siirduti saali eesruumi vahuveinipokaale juubilari terviseks tühjendama. Kehakinnituseks pakuti väga maitsvat matsi- ehk mulgiputru. Vahepeal oli end lavale seadnud korralik neljameheline ansambel kes produtseeris meeldivaid tantsupõranda rahvaga täitnud helindeid. Saali ääristasid toolidega ümbritsetud lauad, milledel nähtaval kutsutud külaliskollektiivide nimed. Hea, et Toome laud oli Kärutajate oma kõrval, nii sain ma mitme- või vähemasti kahepaiksena mõlema suurepärase seltskonna melust osa. Kuna Vikerkaare ja Upsijate seltskond (mõlemad on pidanud taluma minu persooni oma kollektiivis omajagu aastaid) paistsid nö. kontvõõrad olevat. Nii okupeeris esimene ühe võõrustajaile mõeldud laua, teine piirdus poolrõdu pingireaga. Vikerkaar oli täies relvastuses elik rahvarõivais ja tahtis vägisi juubilari oma tantsuga tervitada. Kolumatside lahkus lubaski neil bändi puhkehetkel oma etteastega alustada.

Aga sedapuhku oli Jumal lätlane ja poole tantsu pealt lõpetas fonogrammi esituse. Võttis tubli kuus minutit, enne kui kuskilt toodud "sang" Vikerkaare oodatud viisi kuuldavale suutis manada.Tants ise oli muidugi vaatamist väärt, hoolimata kehvast helikvaliteedist.

Eesruumis käis elu kahe õlleankru ja ubadepaja ümber. Õhtu lõppfaasis pakuti traditsioonilist pidutorti ja kohvi ka.

Oli meeleolukas piduõhtu, sai tantsitud ja tuttavatega suheldud, mitmepaiksel neid ju palju.

Peale südaööd parodeerisid Toomekad kostümeeritult ja hästi andekalt kahte kolumatsi tantsu.

Aitab ka esimeseks korraks. Igatahes enne kolme öösel hakkasin kodu poole sõitma.

Kahepaikne

(Ei ole alati konn!)