Lehmade juurest keera vasakule

See hommik ei olnud üldse ilus. Juba äratuskella korduvalt kinni vajutades ja räästast veeladinat kuulates teadsin, et see õudus on alles algus. Et see jumal just täna peab lätlane olema! Linna sõites lainetas maantee veest ja lihtsam vist oleks kummipaadiga liikuda olnud. Ei tahtnudki väga mõelda, et mis saab siis kui selline ladin peaks aset leidma ka õhtuse teatetantsu proovi ajal. Äkki peaks kellelegi helistama, arutasin endamisi. Äkki kellelgi on vaba päev ja tal õnnestub ilm õhtuks ilusaks juua? Aga kes see ikka enam augustis puhkab! Suur suvi ju selja taga ja proovis on iga hing hinnas - kadusid ei saa väga lubada, kui piirdutakse ainult ühe prooviga. Linnas kulus vaid mõnikümmend sekundit selleks, et kontorisse jõudes olla üle keskmise märg.
Õnneks hakkas ilm tasapisi paranema ja päikegi tuli mitmeks tunniks välja. Hingasin kergendatult - unustades seejuures vanasõna "Ära hõiska enne õhtut".
Tunnike pärast keskpäeva saabus välguna selgest taevast sõnum Riholt, kes tervitas haiglast ning oli kurb, et ei saa meile õhtul tantse õpetama tulla. Targem vist olnuks täna telefon välja lülitada, ei jõudnud ennast ära kiruda. Oli aeg ennast ise asjadega kurssi viia. Õnneks oli Tom just eile valmis saanud plaadid muusikaga - paraku täiesti sobimatus formaadis. Seega - kui vajate mõnikord midagi, siis andke konkreetne ülesanne soovitavalt mõnele mehele - te saate raudselt täpselt vastupidise tulemuse, peaasi et nad ise rahul on. Puudujääv töö tuleb teil nagunii omal ära teha.
Keeruliseks ära ise oma elu ela - kordasin endale vaheldumisi kümneni lugemisega. Koduleheküljelt sobivas formaadis muusika alla laetud ja tantsude kirjeldused välja trükitud, sai asuda asja kallale. Õnneks oli meil taipu valida lihtsad lookesed, mille kirjeldus ja muusika ilusti kokku sobisid. Jäi veel vormistada cd. Ja jälle oli jumal lätlane! Ilusa pika faili salvestamiseks nõudis arvuti järjekindlalt dvd-rom'i, mida minu kontoritarvete varudes paraku ei leidunud. Tuli leppida lihtsama variandiga.
Just veidi enne Merle poole teele asumist tõestas jumal veel kord, et lätlane olla on uhke ja hää. Alguses tibad, siis vähe tugevam vihm, siis üldse mitte midagi kuniks kohale jõudes selge valge vesi taevast.
Meenus pesupulbri reklaam - see õudus ei lõpe iial! Aga ta lõpes siiski! Merle oli meile noortekeskusesse saali sebinud. (See jääb umbes sinna kanti kui lehmade juurest vasakule keerata)
Alguses proovis ka sealne tehnika meid alt vedada, aga Ivo püsivus viis sihile ning lustikummutus hakkas ilusti lugusid mängima.

Ilma suurema paanikata sai läbi proovitud tantsud. Tõsi, väikesi vaidlusi küll esines, aga need lahenesid õnneks rahumeelselt.

Vahepeal oli jumal aru saanud, et ta võib küll lätlane olla, aga selle hullude kamba käest tal pääsu pole. Nii keeraski ta oma veekraanid kinni ja lasi päiksel välja tulla. Oli aeg oma tantsuoskus maanteel proovile panna.
Väledamad vantsisid jala maanteele, mitte nii väledad säästisd targalt energiat hilisemaks etteasteks.

Ja siis hakkaski kohe juhtuma. Kõigepealt õnnestus meil enda hulka väikese vaevaga ära moosida üks juhuslik mööduja. On ikka narr - arvas et suudab meie eest ära joosta!

Sunniviisiliselt vabatahtlikele ülesanded selgeks tehtud, kaameramees Pika auto pagasnikusse topitud - ja šõu võis alata. Seekord lehmade juurest vasakule keerata ei saanud ning kulgeda tuli mööda sirget maanteed. Viie minuti ja kolmekümne viie sekundiga sai läbitud ca 700 meetrit. Supertulemus, arvestades et teatetantsul on meil 200 meetri läbimiseks aega 3 minutit. Ja siis sama tee tagasi. Tantsides loomulikult - mida teie siis mõtlesite?

Pärast väsitavat treeningut tähistasime veel pisut Merle sünnipäeva ja lobisesime niisama maast ja ilmast. Guidole me seekord helistama ei hakanud, sest kõik juba teavad et ta pole grammigi alla võtnud. Seepärast valisime oma seekordseks ohvriks Kaabaka. Kahju et teda meie hulgas polnud - kindlasti poleks siis nii palju kringlit alles jäänud. Lubasime talle küll tükikese Smartpostiga saata, aga paraku ei avaldanud ta meile oma aadressi. Noh - eks ta ise teab, millest ilma jäi.

Igatahes on MNF-i meeskond valmis minema sirge seljaga Teatetantsu rünnakule.
Peamine on leida paat ja lehmade juurest tuleks vasakule keerata.
Kas kalkuleerin uuesti?