Praktika

Laupäev 20. 08. 2011. Teatetantsu avapäev. Peale Tallinnast kolonni ärasaatmist sai kihutatud Palmse. Ja mida mina näen. Seisab Palmse mõisa parklas üks hall buss. Pole raske arvata, mis bussifirmale see kuulus. Ja kes roolis, loomulikult Jüri. Aga see selleks. Ega siis päev veel üllatustest läbi polnud. Selgus, et mul on veel tantsutund õhtul Võhma seltsimajas. Mitte, et ma tantse õpiks, vaid seekord olin tantsuõpetaja rollis. Segakoori õpilased olid väga tublid, kõik said tantsud selgeks, isegi karud.
Pühapäev. 21.08. Teatetantsu teine päev.
Hommikul tõusime vara. Mitte hommikul vaid suisa öösel. Äratus oli kell 3. Esimesed, kes bussile läksid olid võsukad. Neil väljus buss 03.45. Ümbruskonnas tiirutades, korjati peale kõik sealsed lauljad ja tantsijad. Meid sõidutati Kadrina-Tapa vahelisele teelõigule. Õues oli veel täiesti pime, kui kohale jõudsime. Õnneks oli naisrühma tantsuõpetaja eelmisel päeval teele kuldsed triibud maha tõmmanud. Nii puistatigi meid kuldsetele triipudele. Natuke ootamist ja juba paistiski kaugelt tuledekuma. Kolonn lähenes. Väga aeglaselt. Kell 05.30 oli aeg võhmakate käes. Tantsisime oma 175 meetrit ära.

(Tuleb mainida, et tantsida on vaja autost 3 meetri kaugusel. Sest veebikaamera lähemalt ei võta.) Buss korjas tantsijad uuesti peale ja sõidutas uude kohta. Saime tantsida veelkord oma 175m. Vahepeal otsustati teha meeskonna vahetus. Ja see paar küll õnnelik polnud, kes pidi siis tantsima 10-15 minutit järjepanu.

Meie distantsi lõpus tehti uuesti paus. Siis tantsisid juba kõik, kes veel jaksasid ja tahtsid, ning uue rühma esimene paar. Toimus suur ühistantsimine. Ja siis kolonn kaugenes.
4 tundi ja 6,5 km möödus kiiresti.
Emotsioon on VÄGEV. Väsimust pole. Mina tantsiks veel.
Jääme ootama Peetri muljeid Tartust.
Ah ja, kui Tallinnast mindi minema ilma teatepulgata, siis vahepeal oli keegi selle sebinud. Mis teade, see ikka on ilma teatepulgata.