Jorjenid tõstame teise laua peale

Saades kutse juudijuubeli teisele vaatusele, meenus mul siinne hitt - juubelitel kulmuni on rohi. Olgugi et ainult juudijuubel, ilmselgelt on mõistlik auto koju jätta ja kasutada ühistransporti. Kuna kohale valideerimise võimalus puudus, tuli kasutada olemasolevaid vahendeid. Saingi kogemuse võrra rikkamaks - kui teid vaevab issias, seljavalu vms sabakondi kaudu ravitav haigus, siis kasutage julgesti sportvedrustusega ühistransporti, soovitavalt madalakvaliteedilisel maanteel. Tulemus on parem kui selgeltnägijate tuleproovist läbi käies. Ja lõppkokkuvõttes maksab see kõik vähem kui õlu Raekoja Platsis.
Aga nüüd koosolekuteema juurde. Nagu te ilmselt juba aimate, kogunesime seekord täiesti juhuslikult Raekoja Platsil, kus lahked armeenlased pakkusid õlut hinnaga, millest selles kohas unistadagi ei osanud. Kaukaaslastele kohaselt oli hinna ja kvaliteedi suhe raudselt paigas - ilmselt oleks neil endalgi olnud piinlik selle joogi eest rohkem raha küsida. Ja siis kohe hakkaski juhtuma.
 Nagu ikka peo alguses, tuleb kõigepealt kork maha lüüa.

Suurepärase veinivaliku kõrvale pakuti pigem jäneste/küülikute toidulauale sobivat rohelist salatit, mille sisse sai tellida soovikohaselt krevette, lõhet või kana. Esimese hooga ei osanudki midagi valida - seos veiniga jäi kaugeks ja kujutlematuks. Teenindaja oli mõistev tütarlaps ja pakkus võimalust asendada päevapastas (ainuke roog lisaks salatile ja võileivale) oliivid kanaga - peaasi et juubilar tellimuse esitaks. Jäime sellegi poolest "kapsa" juurde. Mõistest "suur" oldi aga juustuvalikut koostades täiesti valesti aru saadud. Kui kõik tellitu lõpuks koha laual leidis, olime sunnitud tõdema, et jorjenid tuleb tõsta teise laua peale. Peale avalöögi nautimist suundusime tuurile nagu ühele juubelile kohane. Tallinna vanalinn pakub selleks ohtralt võimalusi. Teravaid ja vähem teravaid elamusi jagus nii lauale kui selle taha. Maainimesel oli see igati hariv üritus - talle sai selgeks, et kui menüü on mitmevärviline, siis roheline tähendab taimetoitu (oranži ja sinise tähendus jäidki selgusetuks), lisaks saab kanatiibade valik olla äärmiselt lai: kõigepealt 6, 8, 12 ja siis 1, 2 ,3. Valisime 12:1. Jääb ainult loota, et Rumeenias Eesti jalgpall selle skooriga ei hävi. Ja nagu aamen kirikus - igakord olime sunnitud jorjenid paigutama teise laua peale. Maainimene ei saa aru, miks need lauad küll nii väikesed tehakse.

Lõpetuseks - veel kord palju õnne juudijuubilarile!
PS. Kui kellelgi on aimu, mis toimus esimeses vaatuses, siis andke sellest lahkesti teada!