Tegelikult sai kõik alguse sellest, et seoses talve tulekuga tekkis mõnigatel meist terav vajadus ära käia välismaal. Minu jaoks on talvisel ajal olemas ainult üks välismaa. Sinna läksimegi...
Kuna bussisõit oli meil juba eelmisel aastal programmis olnud siis me sellega enam vaeva ei hakanud nägema. Suuresti tänu viimasele asjolule jõudsime kohale kohe alguses. Sõit Müncenist Flachausse kulges esimesel poolajal ilma õlleta ja teisel mõõduka õllega. Seda viimast muidugi pärast seda kui rooli oli asunud Peep. Olgu ta siinkohal tervitatud ja kiidetud.
Huvitava vahemärkusena olgu öeldud, et tee peal oli meil võimalus tasuda ihuhädade leevendamise eest krediitkaardiga ja ühtlasi liituda kohaliku peldikuteketi (niisamuti nagu meil on kauplusteketid) lojaalsusprogrammiga.
Kohale jõudes olid kered heledad. Otsustasime kindla peale välja minna. Ehk siis Goulashsuppe ja Wiener Schnitzel. Magustoidu osas oli 2 valikut: Apfelstrudel või Grosse Bier. Enamus valis viimase ja vähemus esimese.
Peale lõunasööki järgnes tutvumine hotelli ja kohalike oludega. Ai kurjam, hotell oli ülikõva. Paraadtrepilt 50 sammu peanõlva tõstukini. Hommikul lööd akna lahti ja karge mägede õhk lööb nätaki vasta vahtimist...
Öhtul läksime pidusse nagu oli ka ette karta.
Mis seal salata pidu oli vägev. Bänd mängis ja rahvas lõi tantsu.
Meie tantsu ei löönud. Kuna otsustasime, et esimesel õhtul me kohalikele naistele ennast kätte ei anna. Küll aga oli kõht vahepeal jällegi tühjaks läinud. Läksime uuesti kindla peale välja.
Kokku tuli 19 õlut. Oleks siis vaid teadnud et see on alles algus...Nõrgemad lahkusid varem ja tugevamad hiljem. Esimesel päeval me mäele ei läinud.
To be continued soon...