Kulda ja karda, sära ja glamuuri... oo pljääha kuis seda meil eila jagus.
Me koduvabariigi pealinna parimas hotellis, rongijaama vahetus läheduses oli meil eila ju esineminen. Võimas.
Esimene esinemisplats oli küll piisavalt suur, et lasta tantsida kogu me tolleõhtusel bandel, otsustasime sellegipoolest lavalaudu kulutada lasta vaid kahel paaril korraga. Seda just seepärast, et mitte lasta publikul pead sassi ajada mitme paari jälgimisega. Filigraanne ja veatu esinemine. Loomulikult ja jällegi.
Muuseas tegi üx me hulgast t(T)ütart lava taga. Priit- siinkohal ma seekord veel näpuga su poole ei näita.
Esimene esinemine purgis tegime breigi ja suundusime teisele korrusele me suure naaberrahva järgmisele kultuurilisele harimisele. Rahvas ju suur ja vajab palju harimist.
Kuna me tantsulka jaoks oli seekordne esinemise plats lausa maailmatuma suur tuli meil lavale minna rohkemate paaridega, et ruumi paremini ära täita. Sedapuhku juhtus sedapsi, et kööki me enne esinemist ei läbinud.
Heh, publikuga tantsuks sebis sedakorda me pisim meestantsija Perekonnavalsiks lavale vist selle publiku hulgast kõige pikema tibina ( ilus tüduk oli, tuleb mainida). Pealtvaatajaskond oli tõepoolest sel korral seal teisel esinemisel fantastiline.
Peale võstupleeniet järgnes umbes sama pikk pildistamise seants. Keep smiling kestis vähemalt tund-kaks. Kord kaunis piiga, seejärel kergelt vindine meeskodanik, siis veidike rohkem vindine meeskodanik, siis jälle kaunis piiga(jee). Ei lastud ega lastud kuidagi ära. Modellindus saabki nüüd me uueks kutsumiseks.
Rõivastusime. Läksime kodudesse ja võtsime kalliste sõprade seltis vastu aasta uue.
Troppideta lavale ei minda - hea et see teil ikka meeles seisis!
VastaKustuta