Mis sai edasi?

Kõigepealt, igasugu naljaninadele infoks, et seal OLI NAISI KA. Järgmisel õhtapoolikul esines bänd, kus solistideks oli 2 tibinat, blond ja brünett. Brünett laulis täiesti arvestatavalt. Blondi suhtes läksid meie arvamused lahku. Osad arvasid, et ta on bändis trummari jaoks ja teised, et bassimehe jaoks.
Kõrvallauas istus terve partii slaavi naisi. Vene kroonu kogemusega kõrv tabas ära tuttavaid lausekatkeid nagu "sho tõ havarish..." jne. Pärast tuli välja et olidki Ukrainast. Jällegi näitasime me iseloomu ja ennast kätte ei andnud. Tegelt olid neil mehed ka kaasas. Sellised toredad sportlikud hahollid...
Mis puutub menüüssse, siis läkisime jällegi kindla peale välja. Hommikul lugesin tsheki pealt et kokku oli 28. Kolme peale. Peep selles ei osalenud ja läks hommikul vara mäele. Mina ei läinud sel hommikul mäele. Läksin alles lõunast. Puhtalt tahtejõuga.

Kuid kui rääkida Flachaust siis uskuge mind, tegemist on väga mõnusa kohaga. Laskumised hotellini. Pikad laskumised. Nõlvadest igaühele midagi. Vene keelt mäel peaaegu üldse mitte. Lumi puuder. 5 päeva supemõnusat ilma.

Peep tegi tõsist sporti. Raus sõitis nagu vana mees. Mina lihtsalt sõitsin. Ja nii 5 päeva.

Mina ja Raus pidasime vahepeal kinni ka ikka

Peep kinni ei pidanud. Pani jutiga. Hommikul esimesena mäel ja õhtal viimasena saunas. Seuke mees.

Huvitav asjaolu oli see, et Tallinna lennujaamast me mingeid jooke kaasa ei ostnud. Ostsime kohapealt ühe Jäägri ja ühe viina. Jäägril punni maha ei võetud ja tõin kohvris tagasi.

Mahla ostsime kohapeal vist 20 liitrit ja see joodi ka ära.

Uskumatu.

Õlut läks kokku ka väga palju. 2 viimast pudelit andsime tagasitulles lennujaamas rendiautode kontrollijale.

Järgmisel aastal läeme jälle suusatama. Kes kaasa tahavad tulla, andke varakult teada...