Ei saa me läbi tantsuta.

Et tantsukingad suvega rooste ei läheks, organiseeriti meile kiirelt üks väike öösimman Sikupilli keskuses. Kuna peale Valgevenet oli meie ridades toimunud vägivaldne kadu, nimelt Suurel Veskil on jalg paelaga kaelas, ja mõni peab ka reede õhtu tööd tegema, siis kontsertkoosseis oli häbiväärselt väike. Aga ega see hästiventileeritud lava polekski rohkemat mahutanud.
Paar tundi enne amtelikku jalakeerutust, toimus stiliseeritud jalutuskäik selles suures ja uhkes Lasnamäe alguse kaubanduskeskuses. Väljas ukse ees mängis lõõtspillimees ja lehepillimees. Ka neile jagus ohtralt publikut. On ikka andekas kutt see lehepillimees. Lugusid tuli nagu Vändrast saelaudu ja kõrsi jagus tal veel enamakski.
Nagu juba tavaks on saanud sõidab eelmine esineja meie kavva sisse ja seegi kord tuli teha kavas suuri muudatusi. Ja otse loomulikult ei viinud ka bänd oma muusikalist inventari lavalt minema. Seetõttu tuli meie välejalgsetel tantsida otse ukse ees. Kes see, see sees, kes väljas, see väljas. Ja Pidu hakkas... kalaparv endiselt kaasas ja komm põske pistetud. Seekord kosjaloos loteriid ei toimunud, kõigile jagus.










Nii igav. Ja lõpetuseks ühistants publikuga. Kahjuks mitte keegi omade seast ei tahtnud tantsule paljuda tädikest mustas. Kena päikeseprill vihmaga ninal, mitte selleks, et päike erakordselt ere oleks olnud... Tädi oli küll solvunud, aga ta sai sellest kiiresti üle ja tantsis kogu tantsu väljaspool ringi kenasti kaasa.
Ja oligi nagu kõik. Kes jäi veel sinna stiliseeritud jalutuskäiku jätkama, kes niisama jutustama, kes kiirustas koju.
Siikohal Väikesele Veskile veelkord suured õnnitlused. Kes veel ei tea, sai ta täna poja põhiharitud. Suurele Veskile kiiret paranemist ja Priidikule õnne sünnipäevaks!