Monday Night Fever: Olemisrõõm on ilmatu suur! -finaal

esmaspäev, juuli 4

Olemisrõõm on ilmatu suur! -finaal


Blogisid: Triin ja Andrus 
.......

Kuulaku pealegi maa ja ilm –
õnn on olla nii noor, nii noor,
tantsida, laulda ja hõisata,
hõisata kooris ja üheskoos!

Meie kohal on ilmaruum.
Olemisrõõm on ilmatu suur!

........
Kalvi korrutas pidevalt, et ta on peast soe aga see pidavat olema normaalne seisund kui päike paistab ja kuuma on 30 kraadi ning sul on seljas peale rahvariiete mulgi kuub ja peas kaabu.

Väljakul öeldi pidevalt imelikke asju nagu (  Rein Sikk):

....Nüüd teeb leht triipu ja hästi kiiresti. Nüüd hakkavad ka naised triipu tegema!”, „Neiud, minge metsa ära, teid ei tohi näha olla!”, „Lapsed ei lähe õpetaja sisse, sest muidu ei saa õpetaja välja!”, „Lapsed tulevad varrest”, „Kõik kükitavad. Pääsuke ka kükitab.”

„Neiud, seal on õpetajate inimsööja lill, mis meid ära sööb. Pääsuke aga kükitab”, „Taba raba rippa, taba raba rippa, taba raba rippa ta rappapa!”, „Te tantsite suures sõõris, mis ulatub ümber Austraalia, see tähendab, sirgel!” .....

Proovid tehtud,tantsud selged ja read sirged.  Me oleme ju Eesti 16 parima segarühma hulgas kes peole pääsesid (seda kuuleme iga päev ja korduvalt, kui tublid me oleme). Njaa ..... pääsuke lendab kõrgelt. Peaproov möödub kenasti, ilma suurte kaladeta kui v.a., et peaproov-etenduse ajal ei suutnud Elle ja Tiit otsustada, kas „Rehetoa tantsudes“ minna väravast või teha neid. Nii kaua, kui otsust vastu võeti, põrgati kokku Indreku ja Triiniga ja tekitati väike avarii. Kohapeal kähmluseks siiski ei läinud ja tants jätkus vastavalt tantsu plaanile. Ikka juhtub, et tekib ajutine brain-lock. 99% meist jõudis tantsu alguses väljakule ja tantsu lõpuks oli 100% pääsukesi olemas.

Mõnedes noortantsijates tekitas nõutust, et kes on see  Märt, kes läbi mikrofoni midagi tantsijatele üritas seletada. Natuke mõtlemist ning “Avandi vist“, oli kiire järeldus ja tavaline rutiin jätkus.
Reede möödub töllamise ja molutamise nime all. Vahepeal tuleb Ellel hea idee minna korraks tema juurde. Mõeldud-tehtud.



Kiirelt sööma, riided vahetama ja siis minek. Kõik kes ei pidanud vahepeal tööle minema suundusid bussiga Elle juurde (ainult 4 peatust bussiga). Osad said autoga kohale ja nende üleasndeks oli minna poest läbi ja osta söögi- ja joogikraami kaasa. Ostsime poest notsu limpsi (loe limpat) ning kalja millel oli 4,5% mulle sees. Mängiti kaarte ja vahepeal imbus meie hulka ka Rauno. Alloleva pildi peal on kõik pudelid butafooria ja ei oma reaalse eluga mitte mingit seost. Hõkk...
Laupäeval on kõik varakult kohal, esimesed jõudsid 17.15 , seega kolm tundi enne algavat viimast pidu (ja auto kohti peaaegu enam polnud). Ennem seda läheme Põhjamaa proovi. Selgub, et Põhjamaad tantsitakse seekord vahekäikudes publiku vahel. Tansime 2 x läbi ja oleme vabad.  Viimasele etendusele on  kombeks viia juhendajale kingitus, kingitus olemas vaja ainult pakkida. Triin joonistab kodus valmis 3 pääsukese varianti, millest valime  kõige sobivama, Marja varustas meid värvilise paberiga ning Marleen aitab kenasti lõigata, liimida ja kleepida. Triin ja Marja pakkivad kingituse imekaunisse paberisse ja ongi Valmis! Nii ilus-jumalik. Ise oleme väga rahul, loodame ,et Rauno paneb selle pildi oma öökapile, et enne uinumist kallitele linnukestele veel mõelda.


Noored võimlejad otsustasid lubjakihiga kattunud õpetajatele õpetada pisut kaasaegset folkloori. Spetsiifilise käteplaksutamisega lausuti salapäraseid lauseid: "My-name-is-sexy-lady-action-baby-Michael-Jackson-Britney-Spears-...-...-I-love-you!" Ja teine loits: "Coca-Cola-Fanta-Sprite-Coca-Light-Fanta-Sprite-anii-anaa-.....-.....-Ameerika." Millist efekti see võiks anda, jäi esialgu selgusetuks.Marleen ja Kalle said peale korduvaid kordusi asja selgeks ja kindlasti üllatavad nad ka omaealisi kaaskodanikke sellega.


Pühapäeva hommikul on 80% pääsukesi kogunenud, Savisaare kellade taha, et kaasa teha laulu- ja tantsupeo rongkäik.

Ennem seda leiavad Indrek ja Kalvi  2 väikest poissi ja teevad nendega pilti.

Esta sebib meile ka imelised lindid (helesinised, kuid Triin teeb kiirelt lasterühmaga vahetuse ja saab endale tumesinise lindi). Nendega on imetore vehkida ja .

Tallinna blokk liigub kiiresti ja juba 10.15 oleme lauluväljakul kohal. Algas jällegi lõputu  molutamine (seda oskame me juba hästi).
Nii vedeleme tunnikese nõlval, päikese käes ja suudame ära kuulata  mudilaskoorid. Siis tuleb Kallele tel. kõne, et osad meist on siirdunud Laulupeo alast välja.  Sealt tuleb üleskutse - Mennään kaljalle - nagu meie põhjanaabrid soomlased armastavad öelda.

Nimelt avastasid luurele saadetud piilurid Pirita tee ääres Peetri Pizza müügikoha, kus oli peale firmaroa ka maitsvat mõdu e. õlunaadi ja kurejooki. Telliti erinevaid purgijooke siniseid, helesiniseid, beeze ja oli ka klaaspudelites jooke. Linnukeste pilk läks sellepeale klaariks ja iga liituv pääsuparv tellis erinevat pizzat ja kauaigatsetud metüülkarbinooli sisaldavat eluvett. Lohistasime pingid kokku ja räntsatasime elu nautima. Kuna aega oli 2-3-4-5 ja enam tundi, siis ei hakanud kiirustama ja jõime müügikoha külmiku Saku "limonaadist" tühjaks. Tühjade purkide-pudelite rivi meie laual kasvas väärikas tempos. Alguses lubasime meie ümber tiirelnud vanamehel taara uuesti jäätmeringlusse võtta, aga suure palavusega läks paljudel juba tantsitud tantsude skeemid sassi. Nimelt sai inim-tantsijate asemel vajaliku skeemi luua tühjadest pudelitest-purkidest. Kõik tuli välja suurepäraselt. Tellisime kohale ka Rauno, kes aitas meid jälle järje peale, lisades puuduvad naisliikmed siidripurkide näol tantsujoonisesse. Praakides välja tühjad pudelid, mis tansijatena ei kvalifitseerunud, sooritasime purgi-meestetantsu. Tunnustatud tantsupedagoogi kiituseks peab ütlema, et provokatsioonile ta ei allunud ja alkoholi ta peaaegu mitteüldsegi ei tarbinud. Eelkõige sellepärast, et kõik oli juba ära joodud. Üllatusena pidas ta meeles rühma staazikamat ja ka värskeimat liiget mõnusa istumisalusega, millele saab oma tagumiku, vabandust, pe-pu-ke-se vajadusel toetada. Kalvi rääkis vähemalt kolm korda leiva anekdooti (kui teda näete las räägib seda teile), ei hakka seda siia nüüd kirja panema. Lõpuks jõudis kell paratamault nii kaugele, et pidi minema tagasi objektile. Meie selle laulu- ja tantsupeo viimane tants „Põhjamaa“ ootas veel ees. Mehed tõmbasid oma armsaks saanud mustad vammused selga ja üheskoos trügisime pealtvaatajate vahele oma aega ootama. Aga ka lauljad ületasid ennast. Korduvalt. S.t kõik hilisemad laulud tulid kordamisele. Nautisime iga sekundit, mis soojas Eestimaa suves meile oli antud ja tilkusime suurest rõõmust. Nutsime vist. Üle keha. Lõpuks ometi, Põhjamaa. Suust-suhu anti ka info edasi, et kui laulu korratakse, siis teeme oma etteaste näoga mäe poole. Asjatu lootus. Ministrihärra võttis peale laulu kohe sõna ja meie tegime kiiresti sääred. Kiire lõpuring, kiired kallistused ja väravast välja. Vaatamata mõningasele ebamugavusele, mis käib palavuse ja paksude rahvariietega kaasas, olid kõik selle nädalaga ja oma esinemistega rahul. Järgmine kord, kui midagi nii suurt toimub on suur tantsupidu aastal 2014 ja noortepidu 2017.
Meie õpetajad (vasakult paremale) : Kaido- kujutava geomeetria õpetaja, Indrek- elukooli õps, Tiit-tööõpetuse õpetaja, Rauno- no comments, Kalle-viipekeele- ja miimikaõpetaja, Andrus-kirjatehnika õpetaja, Kert- autosõidu õpetaja, Esta-rehkendamise õpetaja, Katrin-tantsuõpetaja, Marleen-bioloogiaõpetaja (MA), Marja-Iluõpetaja, Katrin-laulmise õpetaja, Elle-inimeseõpetaja, Kuno-mustade jõudude vastane kaitse, Ülle-, Kalvi-huumoriõpetaja, ja Triin- poiste balletiõpetaja

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar