Kerib natuke tagasi ka… Sinna, kus me päev otsa bussiga sõidame.

Kolmapäeval, teekonnal Dangist Pokharasse, toimuski järjekordne ristküsitlus teemal Elu Nepalis, sedakorda siis täiskoosseisu poolt. Vestluse käigus tuli mitmel korral ilmsiks üks sellekandi kultuuri omapära – kui sa vastust ei tea, siis ei ole viisakas seda öelda, vaid tuleb mingi vastus välja mõelda. Nii ka oli - kui küsimuse all olid hindu traditsioonid või Pradeepi enda elu, olid vastused kindlad ja soravad. Kui hakati küsima vaeste inimeste igapäevaelu, mingite konkreetsete arvude (nt. Nepali jalgpallimeeskonna edetabelikoht) vms. kohta, siis … tuli ka … mingisugune vastus.

Nepal on hinduistlik maa, ca 80% inimestest on hinduistid. Pärast Buddha sündi ja valgustatust u. 2500 a. tagasi levis budism väga laialdaselt üle kogu aasia. Kuid mida rohkem budism kloostrites arenes ja täiustus, seda kaugemaks ja kättesaamatumaks muutus ta lihtinimese jaoks. See lõi soodsa pinnase muude usundite laiemaks levikuks. Nepalis jäi valdavaks siis hinduism. Hinduismi ja budismi põhitõed ja filosoofiad on väga sarnased ning tegelikult paljuski segunenud, ning Buddha on hinduismis üks Vishnu taassünni vormidest. Seetõttu on nepaallased väga uhked selle üle, et Buddha – Siddhartha Gautama on sündinud Nepalis Lumbinis. Küsimuse peale, kes on selline maailmakuulus nepaallane, keda kõik teada võiksid, vastas Pradeep väga lihtsalt: „Lord Buddha“ ja kellelgi ei olnud selle küsimuse kohta rohkem midagi öelda :)

Hinduismis on väga palju erinevaid riitusi. Igas majapidamises on väike „kodualtar“, jumala kujuga, tavaliselt on selleks Vishnu kuju, mille ette hommikuti asetatakse lilli ohverduseks ning palvetatakse. Hinduismis on tohutul hulgal igasuguseid jumalaid ja jumalusi ning tohutul hulgal eri jumalatele pühendatud templeid. Kui igapäevaselt piisab kodualtari või kodutempli juures palvetamisest, siis konkreetsele jumalale pühendatud päeval oleks viisakas külastada ka sellele jumalale pühendatud templit.

Juba raseduse ajal sooritatakse mitmeid riitusi, mis siis peaks kindlustama turvalise raseduse, poisslapse sünni ning kerge sünnituse. Riituste läbiviimiseks kutsutakse koju preester, kes tseremooniat läbi viib, lisaks tulevad kokku pereliikmed ja sugulased. Peale lapse sündi kuni täiskasvanuks saamiseni teostatakse veel mitmeid riitusi, millest tähtsamaid on 4:

1. üheteistkümnendal päeval peale lapse sündi nimepaneku tseremoonia

2. u. 6 kuu vanuselt antakse lapsele pidulikult esimene suutäis riisi

3. 7-22a. vanuselt aetakse poistel pea paljaks, alles jäetakse vaid üks tutt kuklasse. Traditsiooniliselt tähendas see haridustee algust.

4. Abielutseremoonia. Abielludes naine saab mehe perekonna liikmeks. Isa paneb tütre mehele, kingib talle raha või maja, aga tema enda varandused ja majad pärib poeg.

Üks tähtsamaid riitusi on matusetseremoonia. Riitused algavad inimese surma hetkest ja kestavad kuni 15 päeva. Nende käigus surnukeha tuhastatakse spetsiaalsel kremeerimisalal jõe kaldal, tuhk heidetakse jõkke, tuuakse jumalatele ohverdusi, korraldatakse peiesid jne.

Nepalis on väga palju erinevaid rahvakildusid ning paljude kultuurid on mägedevahelistel raskesti ligipääsetavatel aladel täies elujõus. Dangi piirkonnas elavad newari inimesed. Nendel on üks väga omapärane riitus – nimelt korraldatakse tüdrukutele abielutseremoonia ühe spetsiaalse puuviljaga. Tegemist on ca rusikasuuruse väga tugeva koorega puuviljaga. Pärast abielutseremooniat loetakse tüdruk abielunaiseks. Puuvili viiakse koju ja seda tuleb väga hoolikalt säilitada. Kui abiellumisiga kätte jõuab ja puuvili on terve, siis võib noor naine uuesti abielluda, sedakorda juba mehega. Kui aga puuviljaga midagi vahepeal juhtub, siis loetakse tüdruk leseks ja tema ei tohi enam kunagi abielluda. Ka tavapärasel viisil lesestunud inimesed enam uuesti abielluda ei tohi. Lahutused olid siiamaani keelatud, kuid viimastel aastatel, eriti linnapiirkondades on ka see trend levima hakanud. Täiesti ennekuulmatu asi, vähemalt kõrgemates kastides, on abiellumata koos elamine ja veel hullem, abiellumata laste saamine. Madalamates kastides ja puutumatute hulgas ilmselgelt esineb ka sellist asja.

Töönädal kestab 6 päeva, laupäev on vaba päev. Riigiametites on tööpäev 9-6ni. Samas, jälgides vaesemate inimeste päeva, siis hommikud algasid neil vähemalt 5st ning tööpäev kestis kuni päikeseloojanguni. Korralist puhkust ei eksisteeri, seetõttu on eriti olulised igasugused festivalid, mis reeglina kestavad mitmeid päevi ning mille ajaks antakse töötajatele vabad päevad. Olulisemad festivalid on:

1. Holi – värvifestival. Algselt tähistati kevade saabumist. Festivali käigus loobitakse üksteist veega ning erinevat värvi värvipulbritega, et soovida ilusat ja õnnerikast ja värvikat aasta jätku.
2. Õdede-vendade festival. Kestab viis päeva – esimesel päeval teeb õde vennale tika ja palub vennale õnnistust. Teisel päeval palvetatakse varese poole, et vares sõnumitoojana tooks vaid häid sõnumeid. Kolmandal päeval palvetatakse koera poole, et koer kaitsjana hoiaks eemale kõik kurja. Neljanda päeva hommikul palvetatakse härja poole (põhiline töövahend põllul), et too annaks jõudu. Õhtuks kaunistatakse majad ära tuledega ning suure pidulikkusega palvetatakse lehma poole, kes sümboliseerib rikkust, et suured rikkused jõuaksid inimeseni. Viiendal päeval teeb õde jällegi vennale otsaette tika ning palub vennale kõike head. Vend teeb selle eest õele kingitusi.
3. Sügisel leiab aset 10päevane festival, mille käigus tähistatakse ammustel aegadel toimunud jumalanna ning kurja deemoni vahelist võitlust ning jumalanna võitu. Igal päeval toimuvad erinevad pidustused ja riitused, mis on pühendatud erinevatele jumalatele.

Hinduismis on lehm püha loom, kes sümboliseerib rikkust ning elu ning teda ei tohi tappa. Tänaseks on see kaasa toonud selle, et lehm on pigem muutunud tabuks kui pühaks. Nii hulguvad loomad tänavatel ringi, keegi nende eest ei hoolitse, söövad seda mis kätte juhtub, keegi nendest väga välja ei tee. Nad lihtsalt on seal. Väidetavalt ei panda enam suurlinnades ka inimesi vangi kui nad lehma kasvõi kogemata ära tapavad. Maapiirkondades võib asi olla veidi karmim. Vangi satub kindlasti narkokuritegude eest, tapmise ja varastamise eest. Samas kõik muud asjad on võimalik korda ajada, kui raha on :). Korruptsioon ning onupojapoliitika pidid olema üsna tavalised.

(Teine paus selles jutuliinis, te ei jaksa nii palju korraga lugeda ju.)