Et asi liiga ühepoolseks ei jääks, siis Hele-Mai kirjapandud vaade teisest hotellist ja esimene osa vahetut infot, mida meil õnnestus giidilt välja uurida.
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada hetkest, kus meid Dangis eraldi hotellidesse jagati. Loosiga vedas Kandalil. Kui nendel oli igati tasemel hotell, siis Kuljuse-Kärutajate hotell jäi tasemelt mungakloostri ning Kathmandu apartemendi vahepeale, ehk siis kõva kolm tärni, Nepali mõistes siis :) Võrreldes eelmise öö mungakloostriga oli siiski tegemist lukshotelliga, mis siis, et osad kasutasid oma ainsa kraani (külmavee) lahtikeeramiseks tange ning vabade meeste toa uksepiit oli sellisel kõrgusel, et Tarmo otsaesist ehtisid veel tükk aega 2 kaunist muhku.
Vaikset ja rahulikku õhtupoolikut kogunes seltskond veetma Kuljuse Teedu-Kadri tuppa. Arutelu käigus selgus tõsiasi, et kõik sooviksid giidipoisi käest kuulda veidi rohkem kohalikust elust. Kui siis viimane head ööd soovima tuli, kasutasime julmalt ära oma arvulist ülekaalu, tirisime poisi tuppa, hakkasime teda küsimustega pommitama ning surusime talle pihku klaasi rumm-ja-kokakolat. Seejärel, vist küll veidi hilinenult, tekkis küsimus, et kas sealkandis inimesed üldse alkoholi tarbida tohivad. Selgus, et tohivad küll. See käib küll hierarhia ülemises otsas asuvate isikute kohta. Alumistesse kastidesse kuuluvad inimesed alkoholi tarbida ei tohi, samuti on piirangud lihasöömise osas. Siiski ei järgita seda enam pingsalt suurlinnades elavate edukate noorte hulgas. Viimast kuulsime hiljem veel mitmel korral, tundub, et ongi tekkinud kaks eraldi leeri – vanemad inimesed ning maapiirkondades elavad inimesed, kes järgivad traditsioonilist elustiili ning suurlinnades elavad noored, kes üritavad kogu hingest läänelikku elustiili järgida.
Mis viis jutu sujuvalt üle kastisüsteemile. Kastisüsteemi ametlikult ei eksisteeri ja väidetavalt ei ole see enam ka eriti oluline. Kui aga natuke sügavamalt asja uurida, selgub, et igapäevaelus määrab kastiline kuuluvus kõik, ükskõik siis mida avalikult välja öeldakse või mõeldakse. Kokku on 4 kasti, mis omakorda jagunevad alamkastideks. Alamkastidega koos on 36 eri kasti. Laias laastus jagunevad kastid järgmiselt - esimesse kasti kuuluvad preestrid, teise sõdurid, kolmandasse ärimehed, käsitöölised, neljandasse talunikud, töölised jne. Meie giid kuulub hierarhia absoluutsesse tippu – kõrgema kasti teise alamkasti.
Kastilise kuuluvuse näeb ära inimese nimest. Juhul kui muutub kast, muutub ka nimi. Kastis ülespoole tõusta ei ole võimalik, allapoole langeda on samas lihtne, peamiselt toimub see abielludes enda kastist madalamast kastist pärit inimesega. Mis toob kaasa selle, et sa kaotad oma pere, oma sõbrad, oma suhtlusringkonna, oma tutvused. Eriti alamatest kastidest pärit inimestele tähendab see kogukonnas heidikuna elamist, sest kuigi sind eiratakse, kuhugile minna ka ei ole. Küsisime giidi käest, et kui ta tahaks abielluda Neetaliga (meie teise giidiga), kes kuulub teise kasti, kas ta saaks, siis vaatas ta meid väga imestunud ja arusaamatu pilguga ja ütles, et talle ei tuleks pähegi seda teha, sest tüdruk kuulub ju teise kasti. Olles ise eelmises lauses väitnud, et kastisüsteemi ei eksisteeri ja keegi enam sellega ei arvesta. Välismaalased on väljaspool kasti ning temaga abielludes on igal juhul targem elada kusagil mujal kui Nepalis. Otsese pakkumise peale :) arvas Pradeep, et iseenesest tema vanemad vist ei oleks väga hullult selle vastu, kui ta valge naisega abielluks või vähemalt saaksid sellest mingi aja pärast üle. Aga ühiskonnas üldiselt sellise asja peale väga hea pilguga ei vaadata.
Juba esimesel päeval nägime ehitusel ränkrasket tööd tegevaid naisi. Arvasime ise, et tegemist on puutumatutega ehk kastiväliste inimestega, kes ongi mõistetud ränkrasket tööd tegema ja rentslis elama ning kes Indias vähemalt on vägagi tavalised. Pradeepi väitel Nepaalis sellist asja nagu puutumatud üldse ei ole olemaski. Siinkohal tekkis küll väike kahtlus, et kui hästi rikkast perest ja kõrgest kastist pärit poiss üldse võibki olla kursis oma riigi ja ühiskonna valupunktidega. Tema selgituse kohaselt on tegemist mahajäetud naistega. Alumistes kastides pidi alkoholiprobleem olema tõsine ning täiesti tavaline pidi olema ka olukord, kus mees oma naise kodunt välja viskab ja ise uue naise võtab. Naised aga jäävad „vahepeale“ – oma vanemate jaoks on nad abielunaised ja koju tagasi neid ei võeta, oma abikaasa jaoks ei ole nad naised. Nii nad siis peavadki ise kuidagi hakkama saama. Ametlikku lahutust ei saa sellises situatsioonis ei mees ega naine, kuid kui lahutamata mees omale teise naise võtab ning temaga abiellumata koos elab, on see alamate klasside seas taunitav kuid siiski aktsepteeritav. Samas lahutamata naisel kellegi teisega koos elada on kogukonna jaoks täiesti vastuvõetamatu.
Väidetavalt võivad noored ja edumeelsed linnaelanikud ka kohtamas käia ja armuda ja armastusest abielluda, kuid valdavalt organiseerivad abielusid siiski vanemad. Ka Pradeep teatas ilma igasuguse kõhkluseta, et kui ta vanemad talle teataks, et nüüd on aeg abielluda ja pruut on siin, siis loomulikult ta abielluks vanemate valitud tüdrukuga, sest endal tal praegu tüdrukut ei ole. Pradeep on keskmine laps kolmest ning pere ainuke poeg. Mis tähendab seda, et täiskasvanud pojana peab ta ära kuulama kõigi pereliikmete probleemid ning nendele lahenduse leidma. Näiteks veetis ta ühe õhtupooliku telefoni otsas. Tuli välja, et üks tema sugulastest (naisterahvas) pidi järgmisel nädalal abielluma, aga peigmees teatas, et lükkaks äkki pulmad veidi edasi. Kohe helistasid paanikas pruut ja tema pere Pradeepile ja eeldasid temalt probleemi lahendamist, mida ta siis üritaski teha.
(Esimene paus selles jutuliinis, te ei jaksa nii palju korraga lugeda ju.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar