Ootasin Tallinna Lennujaamas saabuvat lendu Ameerikast. Ilm oli väga külm ja õues sadas laia lund. Nagu meie lennufirmadele kohane nii ka see lend, nagu tavaliselt, hilines. Olin segaduses ja samas väga õnnelik, sest külla jõuludeks pidi tulema meie kallis vanatädi Maali Ameerikast ja kuna meil oli õhtuks planeeritud oma bändiga väike jõulu koosviibimine ja tundes oma sõpru siis olin üllatusteks valmis. Iseenesest oli ta tore tädi aga väga tujukas ja kunagi ei teadnud mis talle küll hetkel pähe tuleb ja kuhu ta minna tahab.
Kui seal lennujaamas istusin ja ootasin, mõtlesin, et helistaks ja küsiks oma kallilt sõbralt, kes lubas mind aidata, kuidas tal sujuvad peoks ettevalmistused. Tema kui tööriistade ekspert tavaelus kinnitas mulle, et ole sa mureta, mul siin kõik valmis ja et ma pole iial näinud nii ilusat kuuske ja et ta kutsus appi veel oma sõbra kaablimüüja, et kaunistada maja “säravalt” ära.
Lõpuks maandus lennuk ja meie kallis tädi oligi kohal. Kuid ta ei tulnud üksi. Ta oli endaga kaasa võtnud oma boyfrend Kalle kellega ta oli äsja lennukis tutvunud. Alguses ma püüdsin tädi ümber veenda, et me seda Kallet küll kaasa võtta ei tahaks aga siis teatas ta, et üksi ta siit lennujaamast välja ei tule- et kas Kallega koos või siis üldse mitte. Peale mõningast vaidlemist andsin ma alla ja me liikusime meie auto juurde, et sõita meile koju jõulepeole.
Helistasin koju et teatada, et üks koht Kallele tuleb juurde katta. Telefon kutsus kaua ning siis vastas prääksuv hääl kuskilt kaugusest, et kõik on korras ning uuris kui palju ma ikka kaalus olen alla võtnud. Taipasin kohe,et kõik pole päris korras.
Esimene šokk tabas mind sõites autoga maja ette, kus nägin meie nii öelda“ägedalt kaunistatud” maja.
Nad olid roninud katusele ning see kaablimüüja oli meisterdanud särava-pissiva jõuluvana meile katusele kaunistuseks. Minu tädi oli šokis, ta nõudis koheselt, et me lõpetaksime jõulude mõnitamise ja selle ära koristaksime. Kuna ta karjus nii kohtavalt siis üritasin ta kiiresti tuppa saada, lubades näidata talle kõige kaunimat jõulukuuske mida ta iial näinud on. Läksime tuppa ning kõik istusid juba laua ääres ja ootasid meid. Kõik oli väga ilus ja siis mu pilk peatus kuusel. See ei olnud kindlasti mitte selline nagu olin ette kujutanud.
See oli rohelistest Jägermeisteri pudelitest üles laotud nagu lego kuusk ja tööriistamees ning kaablimees seisid kuuse kõrval punased tuttmütsid peas ning pudelite sära peegeldas rahulolu nende silmades. Hea, et meie kollektiivis on ka raamatupidaja olemas, kes kähku kõik pudelid kokku luges ja siis peast selle rahasse arvestas. Kus me muidu oleks teadnud kui kallis jõulupuu meil oli.
Nüüd märkas ka kallis tädi seda kõike. Ta karjus f… tähega sõnu tundmatus keeles. Õnneks, me keegi, ei saanud aru. Kiiresti leidsime talle ja tema sõbrale 2 tooli juurde ning sättisime nad laua äärde sööma kuusest võimalikult kaugele . Kõik oli valmis puudu oli vaid jõuluvana, kelleks pidi riietama ennast minu sõber, kes oskab hästi puutööd teha.
Meil oli kokku lepitud, et ta pidi mööda maja, isetehtud rippredelit pidi ,üles ronima (trepid pidid tema nõrkus olema) ja siis efektse liigutusega aknast sisse tulema. Peale pikka ootamist ja tühja akna vaatamist otsusatasin vaatama minna kus ta on.
Leidsin ta kõrvaltoast pikali maas. Peale pikka raputamist, ärkast ta lõpuks. Ta teatas, et kõigepealt käib ta saunas, joob veel natuke sellest pudelist mis jõulukuuse kompositsioonist üle jäi ning nõudis et tema on täiesti terve mees ja tahab seda kõike saada! Ning hiljem on ta nõus mängima jõuluvana ka.
Kuna Kalle ja tädi olid kõiki juba hulluks ajanud juttudest Ameerikast ja kui tore seal kõik on siis palusin Kallet, et äkki on ta hea mees ja teeks selle jõuluvana etteaste ära.
Vahepeal ei tea kust imbusid ruumi 2 paparatsot, üks oli kuskilt välja tõmmanud Zenit'i ja teisel oli Smena 8M fotokas. Nad olid ennast hästi ära maskeerinud, keegi ei tundnud neid. Üks oli ennast muutnud jõuluvanaks, kuid teda reetis komm põses mida ta oli kuuse alt hunnikute viisi taskusse toppinud ning teisel oli seljas snegurotska riided kuid need olid nii läbipaistvad, et Barbie roosa kleit kumas sealt läbi. Nad pildistasid meeleheitlikult ja lubasid paremad pildid kuhugi avalikku blogisse üles panna kõigile vaatamiseks.
Pidu hakkas koheselt looma kui kohale ilmus Kalle jõuluvana kostüümis. Ta tegi nalja ja kõik nautisid õhtut. Mulle hakkas juba tunduma, et pidu on hästi korda läinud ja kõik on hästi. Kuni äkitselt astus uksest sisse minu napsitanud ja saunatanud teatrikooli sõber parukas viltu peas nii, et sitikmustad juuksed paistsid ja habeme oli ta sootuks unustanud, õnneks see oli tal endal olemas aga kahjuks mitte nii pikk kui normaalsetel jõuluvanadel. Nähes, et meil juba üks jõuluvana on sattus ta raevu, sest meid peetakse ju proffideks, ükskõik millega me siis hetkel ei tegeleks. Ta haaras seinalt kilbi ja mõõga ning tormas Kallele kallale. Kilbi sain kätte, mõõka kätte ei saanud - poolteist tundi madistasime, kuni Kallel õnnestus korstna kaudu põgeneda majast.
Teine jõulumees, tormas õue istus rolleri selga ja kadus pimedusse koos enamuse kingitustega.
Toas oli haudvaikus, õnneks torkas mu teisele heale sõbrale, kes oli just otse vanurite korpalliturniirilt kohale tulnud, hea idee, et õpetaks tädile mõned eesti rahvatantsud selgeks ja teda oli lahkelt nõus abistama üks noormees kalipsos, kes oli aru saanud et täna on surfi stiilipidu ja kuna ta seda nii tõsiselt võttis oli ta ka vastavalt riietunud. Ta oli isegi laua ja purje kaasa võtnud, mis kuidagi tuppa ära ei tahtnud mahtuda . Valisime esimeseks tantsuks sõbralikult Kaera-Jaani. Sest plääd kui head me mõnedes tantsudes oleme. Tädi teatas, et ilma korraliku soojenduseta tema tantsima ei hakka. Kõige tähtsamaks tantsu juures pidas ta jalgade venitust. Ja nii ta siis oma jalgu venitas .
Kuna muusikat meil polnud siis toredad naised meie kunstilisest kolletiivist olid nõus laulma kaunite heledate häältega laulu “üks veski seisab vete pääl ja veski tööd ei tehta sääl jne…). Kõik olid rõõmsad ja kes teadsid need tegid ka Valgevenes õpitud raske koreograafia kaasa sest juba vanarahvas teadis rääkida ,et joo õlut, käi kusel ja kui kakluseks kisub siis karga kaera-jaani. Kui see oli tantsitud siis meie kauni kolletiivi naistantsija tahtis esitada mõne ilusa naistetantsu mida ta oli omandanud viimasel tantsupeol kogemustega naisrühmadega liitudes. Aga oh häda ta oli koju unustanud oma roosa brilludega Gucci kostüümi ja ilma selleta ta keeldus neid tantse tantsimast.
Elu oli ilus kuni maja ette veeres suur hall 52 kohaline City tour buss , bussijuhti juba me kõik tundsime see oli ühe toreda puu nimega teatrikooli mees, õnneks seekord seda bussijuhti meile ei saadetud, kes kõik bussi tuled ära kustutab ja muudab nii bussi kui ka enda nähtamatuks ning alati korjab peale ka hääletajaid.
Kui buss peatus siis astusid välja meie kõige populaarsem meestantsija ja kari naisi tema kannul, kes kõik talle külge kleepisid. nagu tavaliselt, sinna lihtsalt ei ole midagi teha ta on niiiiiiii ilus ja kütkestav.
Ja see ei olnud veel kõik natsa aja pärast lendas 100-ga kohale SAAB, ei tea kust ning sealt väljus meie Lõbusa seltskonnaga veel üks ilus noormees salsa tantsukingades ja neiu. Noormees tutvustas neiut kui väga head salsa tantsijat. Ning nad teadsid rääkida, et kõrvalkülas täna salsa õhtu tulemas ning me kõik võiksime oma seltskonnaga sinna suunduda. Enne kui ta ära hakkas minema uuris ta tädilt, et kas ta on ikka korralikult kindlustatud igasuguste asjade vastu mis temaga võivad siin juhtuda.
Nii, ta tädi kaasa krabas ja enamus seltskonda ka ning nii nad kadusid pimedusse.
Lõpp hea kõik hea. Sain nendest hullujalgsetest lahti ning hilisemates osades juba sellest mis clubis edasi juhtus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar