9/10: Üks ilus päev aastalõpust

Autor: Ida Tikker

Hommik oli palju tõotav . Päike säras ja lumi sillerdas . Kuusepuugi oli veel täiesti ühes tükis .

Siis otsustasin ma olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada!
Nimelt olid sõbrad mind kutsunud enda poole sauna, sest juba vanarahvas teadis rääkida, et kõik halb tuleb endast eelmisesse aastasse maha jätta . See mis mind ees ootas polnud mulle veel loomulikult teada .



Seadnud sammud õhtupoolikul ritta nägin oma suureks üllatuseks algatuseks , et mõni viitsis veel trenni teha.
Kuid see mis edasi tuli ... Siiralt lootsin , et see pole meie näärivana.

Kohale jõudes karjus naabrimees kõrval hoovis: ma nõuan viivitamatult, et see loom pandaks lühema keti otsa! ise vehkides ja kisendades püüdis meeleheitlikult üht suurt sulelist oma hoovist välja peletada . Selle asemel et , patta panna.
Mina jõudsin õnnelikult kohale ja pea kohe sauna.
Kuid sellist asja poleks ma küll oodata ei osanud.

No mis siis ikka mahutasin ennast uute sõprade keskele . Pidu edenes algul küll kuivalt ja kuumalt .Kuid nagu alati pidu hakkas looma kui kohale tuli Kalle . Tema uskumatud seiklused eelmisel õhtul olid küll jätnud endas jälje, kuid kõik oleks hästi läinud, kui ta oleks oma traktori roosaks värvinud. Tema aga oli suutnud osta poest hoopis lilla värvi ja see ajas ju jooma .
Saunas käidud lootsime toast leida kingitused puu alt . Ma tõstsin pokaali,et tänada pererahvast kuid ukselt avanev pilt võtis sõnad meie kõigi suult .

Tore !!! Jälle oli ta kõik meie kingid ära kaodanud ja ise ära väsinud .